Laulo-Ramat
1247 
22.
Eks Jummal peaks sedda
järrele kulama? sest temma
teab ärra süddame sallajad
asjad.
23.
Sest siño pärrast
tappetakse meid iggapä, meid
arwatakse tappa-lambuks.
24.
Ärka ülles, mikspärrast
maggad sa ISsand? hakka
walwama, ärra heida meid
mitte ärra löpmatta.
25.
Mikspärrast hoiad sa omma
palle warjul, ja unnustad ärra
meie willetsust ja meie hädda?
26.
Sest meie hing on pörmo
sisse allawautud, meie köht on
Ma külges kinni.
27.
Touse ülles meile appi, ja
lunnasta meid omma heldusse
pärrast.
45.
Laul.
Ennekulutamisse-laul Kristussest
ja temma prudist.
1.
Armokeste öppetus ja laul
kue-kele mängiga üllema
mängimehhele antud Kora
lastele.
2.
Mo südda kedab wälja hea
saña; ma ütlen: Mo tehtud laul
on kuñinga auuks; mo keel on
kui kirjotaja raud-sulg.
3.
Sa olled illusam kui
innimesse lapsed, arm on
wäljawallatud so ulede sisse,
sepärrast önnistab sind
Jummal iggaweste.
4.
Oh wäggew Issand! panne
om~a moök, ja omma suur au
ja omma auustus wöle.
5.
Ja ommas auustusses sada
keik hästi korda, söida töe
pärrast ja öigusse pärrast; kül
so parrem kässi öppetab sind,
mis wäärt on karta.
6.
So noled on terrawad,
rahwas langeb so ette mahha,
kes süddames kuñinga
waenlased on.
7.
So aujärg, oh Jummal! jääb
ikka ja iggaweste, so
kunningrigi kep on üks öigusse
kep.
8.
Sa armastad öigust ja
wihkad öälust: sepärrast on
sind, oh Jum~al! so Jum~al
woidnud römo ölliga ennam kui
so seltsi mehhed.
9.
Keik so rided on selge mirri,
aloe ja kaatsia, sest aiast kui
sa elewanti-luist tehtud surist
honist olled römustud.
10.
Kunningatte tütred on
ehhitud so kalli ehtedega,