Laulo-Ramat
1266 
7.
Nemmad mötlewad sure
holega köwwerusse peäle: et
meie olleme ärralöpnud, se on
nende melest üks ärramötteltud
nou, ja iggaühhe seestpiddine
nou ja südda on se peäle
süggaw.
8.
Agga Jummal lasseb neid
mahha: äkkitse nole läbbi
tullewad nende nuhtlussed.
9.
Ja nemmad saatwad
issiennast teine teise peäle
kommistama omma kele läbbi;
keik, kes neid näwad, wötwad
neist ärrapöggeneda.
10.
Ja keik innimessed peawad
kartma ja Jummala tööd
kulutama, ja temma teud
targaste ärraarwama.
11.
Se, kes öige, römustab
eñast Jehowa sees, ja kippub
temma jure, ja keik, kes
süddamest öiglased, kiitlewad.
65.
Laul.
Kitus Jummala heateggemiste
pärrast.
1.
Taweti laul ja luggu üllema
mängimehhele antud.
2.
Sulle, oh Jummal! tulleb
kitus, kui Sionis waikne assi
on, ja sulle tassutakse, mis
tootud.
3.
Sinna kuled palwet, sinno
jure tulleb keik lihha.
4.
Üllekohtused asjad on
woimust sanud mo peäle;
wötta sinna meie ülleastmissed
ärraleppitada.
5.
Wägga önnis on se, kedda
sinna ärrawallitsed, ja sadad
liggi tullema, et ta saaks ellada
so ouede sees: kül meid
täidetakse so koia ehk so
pühha templi headussest.
6.
Sa wastad meile öigusses
sel wisil, mis kartusse wäärt,
oh meie önnistusse Jummal! sa
olled keige ma-ilma otsade ja
ka nende lotus, kes kaugel
merre äres on,
7.
Kes mäed omma rammo
läbbi kinnitab, ja kelle ümber
wäggi kui wö on.
8.
Kes waigistab merre
kohhisemist, nende laenede
kohhisemist ja rahwa möllamist.
9.
Et need, kes Ma otsas
ellawad, wöttaksid karta so
im~etähtede pärrast; sa pañed
röömsaste laulma neid, kes
hom~iko ja öhto wäljatullewad.
10.
Sa tulled sedda maad
katsma, ja käid sedda