Laulo-Ramat
1267 
keikipiddi läbbi, sa teed sedda
wägga rikkaks: Jummala wee-
soned on täis wet ; sa
walmistad nende wilja, kui sa
sedda maad öiete olled
walmistand.
11.
Sa kastad rohkeste tem~a
waud ja pañed ta pangad
laggunema, wihma piiskadega
teed sa sedda sullaks, ja
önnistad, mis ta kaswatab.
12.
Sa ehhitad omma head
aastat kui kroniga, ja so jäljed
tilkutawad raswa.
13.
Nem~ad tilkuwad rohho-
made peäle körbes, ja
römustelleminne on kinkude
ümber kui wö.
14.
Karja-maad on ülleültsa
täis puddolojuksid, ja orrud on
wiljaga kaetud; nemmad
öiskawad, nemmad laulwad ka.
66.
Laul.
Jummala sured teud kidetakse:
ta hoiab ja peästab.
1.
Laul ja luggu üllema
mängimehhele antud. Öiskage
Jummalale römoga keik ma-
ilma rahwas!
2.
Laulge kites tem~a nim~e
au, andke au tem~a kituseks.
3.
Üttelge Jum~alale: Mis
kartusse wäärt olled sa om~a
teggude sees ! so sure wäe
pärrast räkiwad so waenlased
libbeda kelega so ette.
4.
Keik se Ma kum~ardago
sind ja laulgo sind kites, ta
laulgo kites so nimme, Sela.
5.
Tulge ja wadage Jummala
teud: tedda tulleb karta sest,
mis ta teeb iñimeste laste
jures.
6.
Ta teeb merd tahhedaks
maaks, nemmad käiwad jöest
jalla läbbi; seäl römustame
meie temma sees.
7.
Ta wallitseb omma wäega
iggaweste, ta silmad wahhiwad
pagganatte peäle, kangekaelsed
ei jä körgeks töstetud, Sela.
8.
Rahwas! kiitke meie
Jummalat, ja laske kitusse
heäle temmast kuulda.
9.
Kes meie hinge hea ellusse
saatnud, ja ei lasnud meie
jalgo mitte köikuda.
10.
Sest sa olled meid
läbbikatsnud, oh Jummal! sa
olled meid sullatanud, otsego
höbbedat selgeks sullatakse.
11.
Sa olled meid lasknud
wörgo sisse miñna, sa olled