Laulo-Ramat
1268 
wautust pannud meie niuette
peäle.
12.
Sa olled sandid innimessed
lasknud meie Pea peäle söita,
meie olleme tulle ja wee sisse
sanud; agga sa olled meid
wäljasaatnud, et meie keik
rohkeste sanud.
13.
Ma lähhän so kotta
pölletamisse-ohwridega: ma
tassun sulle om~ad tootussed,
14.
Mis minno uled on
üllesräkinud ja mo su üttelnud,
kui mul kitsas kä olli.
15.
Ma tahhan sulle lihhawad
pölletamisse-ohwrid ohwerdada
järade suitsetamisse-rohhoga:
ma tahhan weiksid sikkadega
ohwriks walmistada, Sela.
16.
Tulge, kuulge keik, kes teie
Jummalat kardate, sest ma
tahhan juttustada, mis temma
mo hingele teinud.
17.
Ma hüüdsin temma pole
omma suga, ja tedda üllendati
mo kele al.
18.
Kui ma ommas süddames
olleksin nurjatuma asja peäle
waatnud, siis ei olleks ISsand
mitte kuulnud.
19.
Jummal on töeste kuulnud,
ta on mo palwe heält tähhele
pannud.
20.
Kidetud olgo Jummal, kes
ei olle mo palwet ärralükkand,
egga omma heldust minnust
ärrapöörnud.
67.
Laul.
Tänno Kristusse önnistusse ja
hea wallitsusse eest.
1.
Laul ja luggu üllema
mängimehhele antud keeltega
mängide peäl.
2.
Jum~al olgo meile armoliñe
ja öñistago meid, ta lasko
om~a palle paista meie jures,
Sela.
3.
Et Ma peäl sinno wiis
tunnukse, keige pagganatte
seas so önnistus.
4.
Jum~al! sind wötwad
tännada rahwas, sind wötwad
tännada keik rahwas.
5.
Rahwas on röömsad ja
laulwad röömsaste, sest sinna
moistad rahwale öigusses
kohhut, ja juhhatad rahwast Ma
peäl, Sela.
6.
Jummal! sind wötwad rahwas
tännada, sind wötwad tännada
keik rahwas.
7.
Ma annab omma kasso
wälja, Jummal meie Jummal