Laulo-Ramat
1271 
29.
Sinno Jummal on käsko
annud so kunningrigi
tuggewusse pärrast: oh
Jummal! kinnita sedda, mis sa
ettewotnud meile tehha.
30.
Sinno templi pärrast, mis
Jerusalemmas on, peawad sulle
kunningad andid toma.
31.
Söitle se ellajas, mis
pillirogus on, ja wäggewatte
härgade hulka rahwa
wassikattega: söitle neid, kes
ennast jalge ette mahhaheitwad
höbbe-tükkide pärrast: Jum~al
pillab laiale sedda rahwast, kel
söddimissest hea meel on.
32.
Würstid Egiptussest
tullewad, Mora-ma ¤ sirrutab
ruttoga ommad käed Jummala
pole.
33.
Teie ma-ilma kunningrigid
laulge Jummalale, laulge
ISsandat kites, Sela.
34.
Kes söidab taewaste
taewas, mis wañast aiast
olnud: wata, temma töstab
waljo heält.
35.
Andke Jum~ala tuggewust:
tem~a körgus on Israeli ülle ja
temma tuggewus üllematte
pilwede sees.
36.
Jum~al! sa olled kartusse
wäärt om~a pühha paikade
seest: Israeli Jummal, se annab
tuggewust ja ram~o rahwale;
kidetud olgo Jum~al.
69.
Laul.
Kristusse palwe kannatamisse
aial, kitus ja tänno.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud kuekeelse
mängi peäl.
2.
Jummal! peästa mind ärra,
sest weed on mo hingest sadik
tousnud.
3.
Ma ollen süggawa mudda
sisse waunud, kus ei woi
seista: ma ollen wee
süggawasse sanud, ja wolas
wessi upputab mind ärra.
4.
Ma ollen ärrawässinud
hüüdmast, mo kurk on
ärrakuinud: mo silmad on
ärralöpnud omma Jummalat
otes.
5.
Neid, kes mind ilmasüta
wihkawad, on ennam kui mo
juuste karwad: need on
wäggewaks sanud, kes mind
püawad ärrakautada, kes
walskusse läbbi mo waenlased
on ; ma pean siis maksma, mis
ma polle wäggise käest