Laulo-Ramat
1272 
ärrakisknud.
6.
Oh Jummal! sinna tunned
mo meletuma wisi, ja mo süüd
ep olle so eest warjul.
7.
Ärra lasse mo pärrast
häbbisse sada neid, kes
ootwad sind, ISsand wäggede
Jehowa: ärra lasse häbbi
pärrast ärrapunnastada need,
kes mo peäle lotes sind
otsiwad, oh Israeli Jummal!
8.
Sest sinno pärrast kannan
ma laimamist: teotus on mo
silmad katnud.
9.
Ma ollen woöraks läinud
omma wendele ja woöra Ma
iñimesseks om~a em~a lastele.
10.
Sest pühha wihha so koia
pärrast on mind ärrasönud, ja
nende laimamissed, kes sind
laimasid ¤, on mo peäle
langenud.
11.
Ja minna ollen nutnud ja
paastnud ommas hinges: agga
se on mulle sureks
laimamisseks läinud.
12.
Ja miña ollen kotti-riet
eñesele selga pañud; agga ma
ollen neile tähhendamisse-
sañaks sanud.
13.
Need, kes wärrawas istwad,
aiawad minnust jutto, ja ma
ollen nende mäng, kes kanget
jomaaega jowad.
14.
Agga minna, mo palwe käib
sinno pole, Jehowa! sel aial,
mis so mele pärrast, Jummal!
so sure heldusse pärrast:
wasta mulle omma tössist abbi
möda.
15.
Kissu mind sest rojast
wälja, et ma sisse ei wau:
sada, et ma peäsen omma
wihkajatte käest ja süggawast
weest.
16.
Ärgo upputago wolas wessi
mind ärra, ja ärgo neelgo
süggawus mind mitte ärra, ja
ärgo pango kaew omma suud
minno ülle mitte kinni.
17.
Wasta mulle Jehowa! sest
so heldus on hea; wata mo
peäle om~a rohke hallastust
möda.
18.
Ja ärra panne omma Pallet
mitte omma sullase eest
warjule, sest mul on kitsas kä;
kule mind ussinaste.
19.
Tulle liggi mo hingele,
lunnasta tedda; peästa mind
ärra mo waenlaste pärrast.
20.
Sa tead mo häbbi ja mo
teotust, ja kuida mind
laimatakse; keik mo
wihhamehhed on so ees.
21.
Laimamiñe murrab mo