Laulo-Ramat
1273 
süddant, ja ma ollen woimato:
ma ootsin, kel piddi ärras meel
ollema, ja polle kussagi: ja
trööstiad, ja ma ei leia mitte.
22.
Waid nemmad on sappi
mulle roaks añud, ja mo jañus
mind ädikaga jootnud.
23.
Nende laud sago nende
ees köieks, ja
kättemaksmisseks ja
wörkutamisse paelaks.
24.
Nende silmad sago
pimmedaks, et nem~ad ei nä,
ja panne nende pusad allati
wäratama.
25.
Walla omma uurt
melepahhandust nende peäle
wälja, ja so tulline wihha wötko
neid kinni.
26.
Nende tuggew lin sago
laggedaks: ärgo olgo nende
telkide sees, kes seäl ellab.
27.
Sest nemmad aiawad tedda
takka, kedda sinna olled
peksnud, ja aiawad jutto nende
walluks, kes sinnust on
hawatud.
28.
Lasse neid üllekohto
üllekohto peäle tehha, ja ärra
lasse neid mitte tulla om~a
öigusse jure.
29.
Sago nem~ad ello ramatust
ärrakustutud, ja ärgo sago
nemmad öigedega ülleskirjotud.
30.
Agga minna ollen willets ja
wallus; so abbi oh Jummal!
saatko mind körge warjopaika.
31.
Ma tahhan Jummala nimme
lauloga kita, ja tunnistussega
tedda sureks tehha.
32.
Kül se parrem on Jehowa
melest kui härg ehk wärs, kel
sarwed ja sörrad on.
33.
Häddised näwad sedda, ja
sawad röömsaks; teie, kes
Jummalat nouate, teiege südda
peab ellama.
34.
Sest Jehowa kuleb waesed,
ja ei laida neid mitte, kes
temma pärrast on
kinniköidetud.
35.
Kiitko tedda taewas ja Ma,
merri ja keik, mis seäl sees
ligub.
36.
Sest Jummal tahhab Sionit
ärrapeästa, ja Juda liñnad
üllesehhitada, et nemmad seäl
peawad ellama ja sedda
pärrima.
37.
Ja temma sullaste suggu
peab sedda pärris-ossaks
sama, ja kes temma nimme
armastawad, need peawad seäl
ellama.