Laulo-Ramat
1274 
70.
Laul.
Kristusse palwe, kui ta
kannatas.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud mälletada.
2.
Oh Jummal! tötta mind
peästma; Jehowa tötta mulle
appi!
3.
Häbbenego ja sago
häbbisse, kes mo hinge
püäwad; tagganego taggasi ja
puñastago häbbi pärrast ärra,
kel hea meel on mo
önnetussest.
4.
Mingo need taggasi omma
häbbi pärrast, kes ütlewad:
Hästi, hästi.
5.
Olgo röömsad ja römustago
siño sees keik, kes sind
otsiwad; ja kes so önnistust
armastawad, üttlego allati:
Jum~al sago sureks.
6.
Agga minna ollen willets ja
waene: oh Jummal tötta mo
jure! sinna olled mo abbi ja
mo ärrapeästja; Jehowa ärra
wiwi mitte.
71.
Laul.
Tawet pallub, kui tedda
taggakiusati.
1.
Jehowa! sinno jure kippun
miña, ärra lasse mind mitte
häbbi sisse sada ei iggaweste.
2.
Peästa mind omma öigusse
läbbi ja kissu mind wälja; käna
omma körwa mo pole, ja sada
mulle abbi.
3.
Olle mulle kaljopeälseks
honeks, et ma allati woin sisse
miñna, sa olled käsknud mulle
abbi sata: sest sa olled mo
kaljo ja mo tuggew lin.
4.
Mo Jummal! peästa mind
öäla käest, ja pöratse ja
ülleannetuma käest.
5.
Sest sinna olled mo otus,
ISsand Jehowa! sa olled mo
lotus mo norest pölwest.
6.
Siño peäle ollen ma eñast
toetanud omma ihhust, sinna
olled mo wäljatoja mo em~a
sissekonna seest: sinnust on
allati mo kiitminne.
7.
Ma ollen mitmele kui
immeassi olnud; agga sinna
olled mulle tuggewaks
warjopaigaks.
8.
Sago mo su täis so kitust ja
so au iggapä.
9.
Ärra heida mind ärra wannal
eal; ärra jätta mind mahha, kui