Laulo-Ramat
1276 
72.
Laul.
Selletus se palwe peäle: sinno
riik tulgo. Luk. 11, 2.
1.
Salomonist. Jummal! anna
ommad kohtoseädussed
kunningale, ja omma öigust
kunninga poiale.
2.
Siis moistab temma kohhut
so rahwale öigusses, ja so
willetsadele, nende kui kohhus
on.
3.
Mäed ja mäekingud towad
selle rahwale rahho öigussega.
4.
Temma moistab willetsadele
rahwa seas kohhut, ta sadab
santi lastele abbi, ja röhhub
sedda mahha, kes liga teeb.
5.
Nemmad wötwad sind karta,
ni kaua kui päike, ja ni kaua
kui ku paistab pölwest pölweni.
6.
Ta tulleb mahha kui wihm
häddalisse rohho peäle, nenda
kui wihma-pisad pakkatand Ma
peäle.
7.
Temma päiwil öitseb se, kes
öige on, ja suur rahho on,
kunni kuud teps ei olle.
8.
Ja temma walliseb merrest
merresse, ja jöest Ma otsani.
9.
Temma ette heitwad pölweli
mahha poudse-ma rahwas, ja
temma waenlased lakkuwad
pörmo.
10.
Sure merre ja sarede
kunningad towad andid: Arabia-
ja Seba-kunningad towad ka
melehead.
11.
Ja keik kunningad
kummardawad tedda, keik
pagganad teniwad tedda.
12.
Sest ta peästab ärra sedda
waest, kes kissendab, ja
willetsat ja sedda, kel ep olle
abbimeest.
13.
Temma annab armo alwale
ja waesele, ja sadab waeste
hingedele abbi.
14.
Ta lunnastab nende hinged
kawwalussest ja wäewallast, ja
nende werri on kallis temma
melest.
15.
Ja temma ellab, ja tem~ale
antakse Seba kullast, ja temma
teeb palwet selle waese eest
allati, iggapääw öñistab ta
tedda.
16.
Ehk temma on kui wilja
iwwa mulla sees mäggede
otsas, siiski kahhiseb kui
Libanon temma willi, ja
nemmad öitswad liñnast wälja,
kui rohhi Ma peäl.
17.
Temma nimmi jääb
iggaweste: ni kaua kui päike