Laulo-Ramat
1301 
römustada keige omma ello
aia.
15.
Römusta meid neid päiwi
möda, kui sa meid olled
waewand, neid aastaid möda,
kui meie olleme önnetust
näinud.
16.
Sago sinno tö nähha so
sullastele, ja nende lastele so
auustus.
17.
Ja ISsandal meie Jummalal
olgo lahke meel meie wasto,
kiñitago meie kätte tööd meie
jures, ja sedda meie kätte tööd
kinnitago tem~a.
91.
Laul.
Jehowa kaitseb wäggewaste
neid, kes töeste uskwad.
1.
Kes keigekörgema Jum~ala
kaitsmisse al istub, se woib
allati selle Keigewäggewama
warjo alla jäda.
2.
Ma ütlen: Jehowa jures on
mo warjopaik ja mo tuggew lin;
temma on mo Jummal, kelle
peäle ma lodan.
3.
Sest temma peästab sind
ärra liñno-püüdja paelast,
kahjoteggewa katko käest.
4.
Omma tiwa sulgedega
kattab ta sind, ja temma
tibade alla woid sa kippuda;
temma tödde on kilp ja
söariist.
5.
Ei sa pea mitte kartma ö
hirmo, ei sedda noolt, mis
päwa aial lennab.
6.
Ei sedda katko, mis mustas
pim~edas käib, ei sedda
surma-többe, mis louna aial
ärraraiskab.
7.
Ehk tuhhat langewad siño
körwa, ja küm~etuhhat so
parrema pole, ei pea se mitte
so liggi sama.
8.
Agga om~a silmaga pead sa
waatma ja nähha sama, kuida
öälatte kätte maksetakse.
9.
Sest sinna, Jehowa! olled
mo warjopaik, sinna, mo hing,
olled sedda Keigekörgemat
omma ello-assemeks wötnud.
10.
Ei lasta önnetust so peäle
tulla, ja wigga ei pea mitte so
maia liggi sama.
11.
Sest temma tahhab ommad
inglid sinno pärrast käskida, et
nem~ad sind peawad hoidma
keige so tede peäl.
12.
Kätte peäl peawad
nemmad sind kandma, et sa
omma jalga kiwwi wasto ei
touka.