Laulo-Ramat
1302 
13.
Tömmo-loukorte ja
wihhasematte maddude peäle
pead sa tallama: sa pead
nored loukoerad ja lendwad
maud ärratallama.
14.
Sest ta armatseb mind
wägga, sepärrast tahhan ma
tedda ärrapeästa: ma tahhan
tedda üllendada, sest ta
tunneb mo nimme.
15.
Temma hüab mind appi, ja
ma tahhan temmale wastada;
minna ollen temma jures
ahhastusses, ma tahhan tedda
häddas wäljakiskuda ja tedda
auustada.
16.
Pitka eaga tahhan ma
tedda täita, ja om~a önnistust
temmale nähha anda.
92.
Laul.
Jum~ala kitus: waggade ön on
iggawam kui öälade ön.
1.
Laul ja luggu hingamisse
päwal.
2.
Se on hea, et Jehowa
tännatakse, ja sinno nimmi
laultakse kites, sa keigekörgem!
3.
Et so heldus hom~iko, ja so
tössidus ö aegus kulutakse,
4.
Kümne-keelse mängi peäl ja
nabli-mängi peäl, kandle peäl
Higgajoni wisil.
5.
Sest sinna Jehowa! olled
mind omma töga römustand,
so kätte teggemiste pärrast
tahhan ma röömsaste laulda.
6.
Kui sured on so teud,
Jehowa! wägga süggawad on
so mötted.
7.
Üks totter mees ei tunne
sedda mitte, ja halp ei moista
sedda mitte.
8.
Kui öälad haljandawad kui
rohi, ja keik, kes nurjatuma tö
tewad, öitsewad, se on seks, et
nemmad peawad iggaweste
sama ärrakautud.
9.
Agga siña olled körges
iggaweste, Jehowa!
10.
Sest wata, so waenlased,
Jehowa! sest wata, so
waenlased sawad hukka, neid
keik, kes nurjatuma tö tewad,
lahhutakse ärra.
11.
Agga minno sarwe olled sa
üllendanud kui Reemi-
metsalisse sarwe, mind
woitakse wärske ölliga.
12.
Ja mo silm saab römo
nähha neist, kes mind
warritsewad, mo körwad
kuulwad römo neist tiggedaist,
kes mo peäle kippuwad.