Laulo-Ramat
1310 
on ärrapöllend kui leed.
5.
Mo südda on mahhalödud ja
ärrakuinud kui rohhi, et ma
unnustan omma leiba sömatta.
6.
Minno luud on mo lihha
külge kinni sanud, mo
öhkamisse heäle pärrast.
7.
Ma ollen körwe liñno
sarnatseks sanud, ma ollen kui
ökul paljaks tehtud kohtade
sees.
8.
Ma walwan ja ollen kui üksik
lind kattusse peäl.
9.
Mo waenlased laimawad
mind keige se päwa: kes kui
hullud mo peäle käiwad, need
wanduwad mo nimmega.
10.
Sest ma söön tuhka kui
leiba, ja seggan omma
jomaaega nuttoga,
11.
Sinno sure
melepahhandusse ja so wihha
pärrast; sest sa olled mind
üllestöstnud, ja mind wasto
maad wiskand.
12.
Mo päwad on kui warri,
mis pitkemaks lähhäb, ja minna
kuiwan ärra kui rohhi.
13.
Agga sinna Jehowa! jääd
iggawest, ja sinno mällestus
pölwest pölweni.
14.
Kül sa toused ülles ja
hallastad Sioni peäle: sest aeg
on, et sa temma peäle armo
heidad, sest seätud aeg on
kätte sanud.
15.
Sest sinno sullastel on hea
meel temma kiwwast, ja neil on
halle meel temma pörmo
pärrast.
16.
Siis wötwad pagganad
Jehowa nimme karta, ja keik
Ma kunningad sinno au:
17.
Kui Jehowa saab Sioni
ehhitanud, ja nähtud omma au
sees.
18.
Kui ta saab waatnud nende
palwe peäle, kes üksi jäetud, ja
nende palwet mitte laitnud.
19.
Sedda peab kirja pandama
tullewa pölwe-rahwale: siis se
rahwas, mis luakse, woib
Jehowat kita.
20.
Sest temma on üllewelt
ommast pühhast paigast
paigast näinud, Jehowa on
taewast waatnud Ma peäle,
21.
Et ta wangide äggamist
wottaks kuulda, ja lahti peästa
surma lapsed,
22.
Et nemmad Sionis peawad
juttustama Jehowa nimme ja
Jerusalemmas tem~a kitust:
23.
Kui rahwas ühtlase
koggutakse, ja kunningrigid, et
nemmad Jehowa teniwad.