Laulo-Ramat
1311 
24.
Ehk temma kül mo rammo
tee peäl rammaks teind, ja mo
päwad lühhendanud;
25.
Siiski ütlen minna: Mo
Jummal! ärra korrista mind
mitte ärra kesk mo ea sees;
sinno aastad kestwad pölwest
pölweni.
26.
Sa olled jo wannast male
allust pannud, ja taewad on so
kätte tö.
27.
Nemmad lähhäwad hukka,
agga sinna jääd seisma, ja keik
need sawad wannaks kui kuub:
sa wottad neid muta nenda kui
ride, ja nemmad sawad
mudetud.
28.
Agga sinna olled sesamma,
ja so aastad ei löppe mitte
ärra.
29.
So sullaste lapsed sawad
ello-asset, ja nende suggu
peab sinno ees kinnitud sama.
103.
Laul.
Jehowa heldus kidetakse neist,
kes tedda kartwad.
1.
Taweti laul. Mo hing! kida
Jehowat, ja keik mis minno
sees, temma pühha nimmi.
2.
Mo hing kida! Jehowat, ja
ärra unnusta mitte keik temma
heateggemissi ärra,
3.
Tem~a on se, kes keik so
üllekohhut andeks annab, kes
ärraparrandab keik so
wiggadussed.
4.
Kes so ello luñastab
hukkatussest, kes sind ehhitab
heldusse ja hallastussega kui
kroniga.
5.
Kes sinno su täidab heaga,
et so igga ueks saab kui kotka
igga.
6.
Jehowa teeb öigust, ja
annab kohhut keikile, kennele
liga tehhakse,
7.
Ta on Mosessele ommad
wisid teäda annud, Israeli
lastele ommad teud.
8.
Hallastaja ja armolinne on
Jehowa, pitka melega ja rikkas
heldussest.
9.
Ei ta wötta löpmatta
kowwaste waidelda, egga
iggawest wihha piddada.
10.
Temma ei te meile mitte
meie patto möda, ja ei tassu
mitte meie kätte keik meie
üllekohhut möda.
11.
Sest ni körge kui taewas
on ülle Ma, nenda wöttab
temma heldus woimust nende
ülle, kes tedda kartwad.