Laulo-Ramat
1334 
46.
Ja ma tahhan räkida so
tunnistussist kunningatte ette,
ja ei mitte häbbeneda.
47.
Ja ma tahhan ennast
jahhutada sinno käskudega,
mis ma armastan.
48.
Ja ma töstan om~ad käed
ülles so käskude pole, mis ma
armastan, ja mötlen järrele so
seädmissed.
49.
Mälleta om~a sullase heaks
om~a tootusse sanna, mis
peäle sa mind olled pannud
lootma.
50.
Se on mulle trööstimisseks
mo willetsusses, et so sanna
mind ellawaks teeb.
51.
Uhked pilkawad mind üpris
wägga, siiski ei kalla ma mitte
ärra so kässo-öppetussest.
52.
Ma ollen möttelnud,
Jehowa! so öige nuhtlusse
peäle wañast aiast, ja ollen
trööstitud.
53.
Jällestus on mind
kiñiwötnud nende öälatte
pärrast, kes so kässo-öppetust
mahhajätwad.
54.
So seädmissed on mo
kitusse-laulud olnud minno
woöra-pölwe koias.
55.
Ma tulletan, Jehowa! öse
so nimme omma mele, ja
hoian so kässo-öppetust.
56.
Se on mulle olnud römuks,
et ma ollen sinno käskmissed
piddanud.
57.
Jehowa on mo ossa; sedda
ollen ma öölnud, et ma so
sannad hoian.
58.
Ma pallun so Palle
allandlikkult keigest süddamest,
olle mulle armolinne omma
sanna järrele.
59.
Ma arwan ärra ommad
teed, ja pöran ommad jallad
jälle so tunnistusse pole.
60.
Ma töttan, ja ei wiwi so
kässud piddamatta.
61.
Öälade hulgad kogguwad
mo ümber: agga minna ei
unnusta mitte so kässo-
öppetust.
62.
Kesk ööd tousen ma ülles,
sind tännama so öige
kohtoseäduste pärrast.
63.
Minna ollen nende keikide
seltsimees, kes sind kartwad, ja
so käskimissed hoiawad.
64.
Jehowa! ma-ilm on täis
sinno heldust; öppeta mind
ommad seädmissed.
65.
Sinna, Jehowa! olled head
teinud omma sullasele omma
sanna järrele.
66.
Öppeta mind head moistust