Laulo-Ramat
1335 
ja tundmist, sest ma ussun so
kässud.
67.
Ennego mind allandati,
eksisin minna: agga nüüd hoian
ma sinno sanna.
68.
Sinna olled hea, ja teed
head; öppeta mind ommad
seädmissed.
69.
Uhked sidduwad mo wasto
wallet kokko: agga minna pean
keigest süddamest so
käskmissed.
70.
Nende südda on angunud
kui rasw: agga ma jahhutan
ennast so kässo-öppetussega.
71.
Se on mulle hea, et mind
on allandatud, et ma so
seädmissed öppin.
72.
So su kässo-öppetus on
mulle kallim, kui mitto tuhhat
kulla- ja höbbeda-tükki.
73.
Sinno käed on mind teinud
ja mind walmistanud; anna
mulle moistust, et ma öppin
sinno kässud.
74.
Kes sind kartwad, näwad
mind ja römustawad ennast, et
miña so saña peäle ollen
lootnud.
75.
Ma tean, Jehowa! et so
nuhtlussed on selge öiged, ja
et sa mind ustawast melest
olled allandanud.
76.
Et olgo so heldus mind
trööstimas, nenda kui sinna
omma sullasele olled räkinud.
77.
So hallastussed tulgo
minno peäle, et ma ellan, sest
so kässo-öppetus on mo
jahhutamissed.
78.
Sago häbbisse uhked, et
nemmad mind tahtwad
walskussega rikkuda: agga
minna mötlen järrele so
käskmissed.
79.
Siis tullewad jälle minno
jure need, kes sind kartwad, ja
so tunnistussed tundwad.
80.
Mo südda olgo täieste
wagga so seädmiste sees, et
ma ei sa häbbisse.
81.
Mo hing on ärralöpnud so
abbi otes: ma lodan so sanna
peäle.
82.
Mo silmad on ärralöpnud
so sanna otes, et ma ütlen:
Millal tahhad sa mind
trööstida?
83.
Sest ma ollen kui nahk-
lehker suitsus: so seädmissi ei
unnusta ma mitte ärra.
84.
Mitto päwa on alles so
sullasel? millal annad sa
kohhut nende wasto, kes mind
takkakiusawad.
85.
Uhked on walmistand mulle