Laulo-Ramat
1337 
wihkan ma keik walle teeraad.
105.
Sinno sanna on mo jallale
lampiks, ja walgusseks mo
jalgtee peäl.
106.
Ma ollen wandunud, ja
sedda kindlaste piddanud, et
ma piddin hoidma so öiged
kohtoseädussed.
107.
Ma ollen üpres wägga
allandud; Jehowa! te mind
ellawaks omma sanna järrele.
108.
Et olgo sul hea meel sest,
mis ma heal melel tootan,
Jehowa! ja öppeta mind om~ad
kohtoseädussed.
109.
Mo hing on allati mo
peus, ja minna ei unnusta so
kässo-öppetust mitte ärra.
110.
Öälad on mulle köit
pannud: agga minna ei eksi
mitte ärra so käskmistest.
111.
So tuñistussed ollen ma
pärris-ossaks sanud iggawest,
sest need on mo süddame
römustus.
112.
Ma ollen om~a süddame
kallanud so seädmiste järrele
teggema iggaweste otsani.
113.
Ma wihkan seggased
mötted; agga so kässo-
öppetust armastan minna.
114.
Sinna olled mo warjopaik
ja mo kilp; ma lodan so sanna
peäle.
115.
Lahkuge minnust ärra teie
tiggedad, sest minna pean
omma Jummala kässud.
116.
Toeta mind omma sanna
järrele, et ma ellan, ja ärra
lasse mind mitte mo ootmisses
häbbisse sada.
117.
Toeta mind, et ma
peäsen, siis watan ma römoga
so seädmiste peäle allati.
118.
Sa tallad mahha keik, kes
so seädmistest ärraeksiwad,
sest nende kawwalus on walle.
119.
Sa rüüstad ärra keik
öälad Ma peält kui höbbeda
sitta; sepärrast armastan ma
sinno tunnistussed.
120.
So hirmo pärrast tulleb
jällestus mo lihha peäle, ja ma
kardan so öigede nuhtluste
eest.
121.
Ma teen, mis kohhus ja
öigus on ; ärra jätta mind
mitte nende kätte, kes mulle
liga tewad.
122.
Olle käemees omma
sullase heaks, et uhked mulle
ei te liga.
123.
Mo silmad löpwad ärra,
so abbi ja so öigusse sanna
otes.
124.
Te om~a sullasega om~a