Laulo-Ramat
1341 
5.
Oh hädda on mul! et ma
kui woöras ellan Meseki-rahwa
seas, et ma ellan Kedari-rahwa
maiade jures.
6.
Mo hing on kaua ellanud
selle jures, kes rahho wihkab.
7.
Minna ollen rahho noudja ;
agga kui ma rägin, siis on
nemmad walmis taplema.
121.
Laul.
Jehowa kä on keigeüllem abbi:
ta on parras warjopaik.
1.
Üks laul templi treppide peäl
laulda. Ma töstan ommad
silmad ülles nende mäggede
pole, kust mo abbi tulleb.
2.
Mo abbi tulleb Jehowa
käest, kes taewa ja Ma teinud.
3.
Ei ta lasse so jalga
wäratada; ei se tukku, kes sind
hoiab.
4.
Wata, ei se tukku egga uinu
maggama, kes Israeli hoiab.
5.
Jehowa on, kes sind hoiab,
Jehowa on so warri so
parrema käe ülle.
6.
Päwal ei pea päike sind
waewama, egga ku öse.
7.
Jehowa hoiab sind keige
kurja eest, temma hoiab so
hinge.
8.
Jehowa hoiab so
wäljaminnemist ja sinno
sissetullemist nüüd ja
iggaweste.
122.
Laul.
Römus meel Jerusalemma önsa
pölwe pärrast.
1.
Taweti laul templi treppide
peäl laulda. Ma römustan
nende pärrast, kes mulle
ütlewad: Läkki Jehowa kotta.
2.
Meie jallad on seisma sanud
so wärrawatte sees, oh
Jerusalem!
3.
Jerusalem on ehhitud nenda
kui lin, mis hästi ühte on
ehhitud.
4.
Sest siñna lähhäwad
sugguarrud ülles, Jehowa
sugguarrud Israelile
tunnistusseks, Jehowa nimme
tännama.
5.
Sest siñna on seätud
aujärjed kohtomoistmisseks,
Taweti suggu aujärjed.
6.
Palluge Jerusalemmale
rahho: waikne assi olgo neile,
kes sind armastawad.
7.
Rahho olgo so müri wahhel,