Laulo-Ramat
1340 
on mo melest hirmus: agga
sinno kässo-öppetust armastan
minna.
164.
Ma kidan sind seitsekord
päwas so öigusse
kohtoseäduste pärrast.
165.
Suur rahho on neil, kes
so kässo-öppetust armastawad,
ja nemmad ei kom~ista mitte.
166.
Ma otan so önnistust,
Jehowa! ja teen so käskude
järrele.
167.
Mo hing hoiab so
tunnistussed, ja ma armastan
neid wägga.
168.
Ma hoian so käskmissed
ja so tunnistussed, et keik mo
teed on sinno ees.
169.
Tulgo mo kange hüüdmiñe
siño ette liggi, Jehowa! aña
mulle moistust om~a saña
järrele.
170.
Tulgo mo allandlik
palluminne so ette; peästa
mind omma sanna möda.
171.
Minno uled peawad kitust
rohkeste ette saatma, kui sa
mind saad öppetanud ommad
seädmissed.
172.
Mo keel peab so sanna
kulutama, sest keik so kässud
on öigus.
173.
Olgo so kässi mind
aitmas, sest ma ollen so
käskmissed ärrawallitsenud.
174.
Ma iggatsen sinno
önnistust, Jehowa! ja so kässo-
öppetus jahhutab mind.
175.
Ellago minno hing, et ta
sind kidab, ja so kohtoseädus
aitko mind.
176.
Ma ollen eksinud, otsi
om~a sullast kui ärrakaddund
lam~ast, sest minna ei unnusta
mitte ärra so käskusid.
120.
Laul.
Wagga hinge järg kurja ja
pöratse rahwa seas.
1.
Üks laul templi treppide peäl
laulda. Kui mul wägga kitsas kä
olnud, ollen ma Jehowa pole
hüüdnud, ja ta on mind
wötnud kuulda.
2.
Jehowa! peästa mo hinge
walskusse uledest, ja pettisest
kelest.
3.
Mis woib temma sulle anda,
ehk mis woib pettis keel sulle
weel ennam tehha?
4.
Need on kui wäggewa
mehhe terrawad noled,
nisammoti kui tullised kaddaka
söed.