Laulo-Ramat
1351 
138.
Laul.
Tänno Jummala armo ja töe
eest Jesusses Kristusses.
1.
Taweti laul. Ma tahhan sind
tännada keigest ommast
süddamest: jummalatte ees
tahhan ma sind kites laulda.
2.
Ma tahhan kummardada so
pühha templi wasto, ja so
nim~e tännada so heldusse
pärrast, ja siño töe pärrast;
sest sa olled om~a tootusse
saña suremaks teinud, kui keik
so nimmi tännini olnud.
3.
Sel päwal, kui ma hüüdsin,
siis wastasid siña mulle: Sa
olled mind julgeks teinud, mo
hinge sees on tuggewus.
4.
Sind, Jehowa, tännawad keik
Ma kuñingad, kui nemmad
sawad kuulnud sinno su
sannad,
5.
Ja laulwad Jehowa tede
peäl käies, et Jehowa au suur
on.
6.
Sest Jehowa on körge, ja
watab allandlikko peäle: agga
ülbed tunneb ta kaugelt ärra.
7.
Kui ma käin kesk kitsikusses,
siis teed sinna mind ellawaks:
mo waenlaste wihha wasto
pistad sa omma kät, ja so
parrem kässi peästab mind.
8.
Jehowa sadab mulle head
otsust; Jehowa! so heldus jääb
iggawesseks aiaks, ärra lasse
omma kätte tööd mitte järrele
jäda.
139.
Laul.
1.
Taweti laul üllema
mängimehhele antud. Jehowa!
sa kiusad mind läbbi, ja tunned
mind.
2.
Sinna tead mo maggamist ja
mo üllestousmist; sinna
moistad mo mötted kaugelt
ärra.
3.
Sa pirad mo käimisse ja mo
maas-ollemisse ümber, ja olled
keik mo teed öppind
ärrakatsuma.
4.
Kui ep olle weel sannage
mo kele peäl, wata, siis tead
siña Jehowa! sedda keik ärra.
5.
Takka ja eest olled sa
wägga liggi mo ümber, ja
panned omma kät mo peäle.
6.
Se tundminne on wägga
immelik minno melest; se on
wägga körge, ei ma sa sedda
kätte.
7.
Kuhho pean ma minnema