Laulo-Ramat
1354 
141.
Laul.
Palwe abbi pärrast waenlaste
wasto.
1.
Taweti laul. Jehowa! ma
hüan sind appi, tötta mo jure:
wötta mo heäle kuulda, kui
miña so pole hüan.
2.
Sago mo palwe walmistud
kui suitsetamisse-rohhi so palle
ees, ja mo kätte üllestöstminne
kui öhtune roa-ohwer.
3.
Jehowa! pañe wahti mo su
ette, pañe hoidiat siñna jure,
mis mo uledest tulleb.
4.
Ärra lasse mo süddant mitte
kurja asja pole kallada, et ma
teeksin öälad teud nende
meestega, kes nurjatuma tö
tewad, et minna ei sö nende
maiussest.
5.
Se, kes öige, se lögo mind,
se on heldus, ja nomigo mind,
se on kui ölli mo Peä peäl,
ärgo törkugo mo Pea mitte
wasto: sest ma tahhan weel
palluda nende öälatte kurjuste
wasto.
6.
Nende kohtomoistjad on
kaljus lahtilastud, ja kuulsid
miñno könned, et need
löbbusad ollid.
7.
Otsekui kegi maas middagi
löhki leikab ja löhhub, nenda
on meie lukondid pillatud haua
suus.
8.
Sest mo silmad, Jehowa
Jum~al! waatwad sinno peäle;
sinno jure ollen ma kippunud;
ärra te mo hinge mitte paljaks.
9.
Hoia mind se köie eest, mis
nemmad mulle wörguks
pannud, ja nende wörkutamisse
paelade eest, kes nurjatuma tö
tewad.
10.
Öälad langego iggaüks
omma wörkude sisse, kunni ma
ühtlase saan mödaläinud.
142.
Laul.
Weel üks Taweti palwe abbi
pärrast waenlaste wasto.
1.
Taweti öppetusse-laul, kui
temma olli kopas; üks palwe.
2.
Omma heälega kissendan
ma Jehowa pole: omma
heälega pallun ma Jehowat
allandlikkult.
3.
Ma tahhan omma kaebdust
tem~a ette wäljawallada, ma
tahhan omma ahhastust ta
ette teäda anda.
4.
Kui mo waim on