Laulo-Ramat
1357 
wäljasadad kurja moöga käest.
11.
Sada mind wälja, ja peästa
mind woöra Ma laste käest,
kelle su tühja rägib, ja nende
parrem kässi on parrem kässi,
mis walskust teeb.
12.
Kes ütlewad: et meie poiad
olleksid kui taimed, mis hästi
kaswatakse nende nores
pölwes; et meie tütred olleksid
kui nurga-sambad illusaste
raiutud sure hone wisi.
13.
Et keik meie aitade nurgad
täis olleksid, ja annaksid wälja
üht suggu wilja teise järrele; et
meie lamba-karri tuhhat talle
teeks, ja kümmetuhhat siggiksid
meie wainude peäl.
14.
Et meie härjad olleksid täis
rammo, et ei olleks kahjo, ei
ärralomist, egga karjumist meie
ulitsatte peäl.
15.
Wägga önnis on se rahwas,
kelle kässi sedda wisi käib:
agga wägga önnis on wast Se
rahwas, kelle Jummal Jehowa
on.
145.
Laul.
Kristus ja temma kunningriik on
ülleüldse suur.
1.
Taweti kitusse-laul. Mo
Jummal! mo kunningas! ma
tahhan sind sureks tösta, ja so
nimme kita ikka ja iggaweste.
2.
Iggapääw tahhan ma sind
auustada, ja so nimme kita
ikka ja iggaweste.
3.
Suur on Jehowa, ja tedda
tulleb wägga kita, ja temma
surust ei woi ärramoista.
4.
Üks pölwe-rahwas kidab
teisele sinno teud, ja so suurt
wägge kulutawad nemmad.
5.
Ma tahhan so auustussest ja
so surest aulissest auust, ja so
sündinud im~easjadest
könnelda.
6.
Ja nem~ad räkiwad ülles so
wäggewad teud, mis kartusse
wäärt, ja so surust tahhan ma
juttustada.
7.
So sure headusse
mällestussest könnelewad
nemmad allati, ja so öigussest
laulwad nemmad röömsaste.
8.
Armolinne ja üks hallastaja
on Jehowa, pitka melega ja
suur heldussest.
9.
Hea on Jehowa keikide
wasto, ja tem~a hallastus käib
keik ülle tem~a teggude.
10.
Jehowa! keik sinno teud
peawad sind tännama, ja so