Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1403 
innimesse winamäest möda, kel
ep olnud meelt peas.
31.
Ja wata, seäl ollid ülleüldes
ohhakad tousnud, nöggesed
ollid sedda katnud, ja temma
kiwwi-aed olli mahhakistud.
32.
Kui ma sedda näggin,
pannin ma tähhele; ma
waatsin, ja wotsin öppetust
sest.
33.
Tahhad sa nattuke weel
maggada, nattuke tukkuda,
nattuke kässi kokkopaña maas
seistes?
34.
Siis tulleb waesus so kätte
kui jallamees, ja sinno tühhi kui
kilbiga mees.
25.
Peatük.
Mis Jummala mele pärrast on,
ja mis mitte ei kolba.
1.
Ka needsinnatsed on
Salomoni öppetusse-sannad,
mis Hiskia Juda kunninga
mehhed seie üllespannud.
2.
Jummala au on, ühhe asja
sallaja piddama; agga
kunningatte au on, ühhe asja
järrele kulama.
3.
Kui taewas körgusse polest,
ja Ma süggawusse polest;
nenda ei woi kunningatte
süddant ärramoista.
4.
Sada sitta höbbedast ärra,
siis tulleb sest riist
kullaseppale.
5.
Ja sada öäla innimesse
kunninga eest ärra, siis
kinnitakse temma aujärg
öigusse läbbi.
6.
Ärra te issiennesele mitte au
kunninga ees, ja ärra minne
seisma suurte paika.
7.
Sest se on parrem, et sulle
ööldakse: Astu tenna ülles! kui
et sind ühhe üllema silma ees
allandakse, kedda so silmad
tahtsid nähha.
8.
Ärra minne mitte ruttuste
wälja rio-asja pärrast, et sa
wahhest ei wötta middagi
wimaks tehha, kui so
liggimenne sulle saab häbbi
teinud.
9.
Selleta om~a rio-asja om~a
liggimessega ärra; ja ärra
ilmuta mitte ühhe teise sallaja
nou.
10.
Et se, kes kuleb, sind ei
laima, ja pahha könne sinnust
taggasi ei sa.
11.
Se sanna, mis öigel aial
räkitakse, on kui kuld-ounad
höbbe-kuiudega.