Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1404 
12.
Tark nomia on selle
körwale, kes wöttab kuulda, kui
kuld-körwa-röngas, ja kui kallis
ehte keigekallimast kullast.
13.
Nenda kui hoitud lummi
leikusse aial, nenda on ustaw
Käsk neile, kes tedda
läkkitawad, ja jahhutab omma
issanda hinge.
14.
Se mees, kes kiitleb andist,
kus ei olle tagga ühtegi, se on
kui pilwed ja tuul, kus ei olle
wihma jures.
15.
Pitka melega woib würsti
melitada, ja pehme keel
murrab luid katki.
16.
Olled sa met leidnud, siis
sö omma tarwidusseks; et
sinna sedda liaks ei sa, ja
pead sedda wäljaoksendama.
17.
Olgo so jalg kallis so
söbra kotta minnemast, et ta
sinnoga ärra ei tüddine, ja sind
ei wotta wihkada.
18.
Se mees, kes omma
liggimesse wasto kui walle
tunnistusmees rägib, se on kui
hamer ja moök, ja terraw nool.
19.
Lotus selle peäle, kes
pettust teeb ahhastusse aial,
on kui katkend hammas, ja kui
jalg, mis liugub.
20.
Kes röömsad laulud laulab
kurwa süddamele, on nenda
kui se, kes külma aial rided
seljast heidab, ja kui ädikas
salpetri peäl.
21.
Kui sel, kes sind wihkab,
nälg on, siis anna temmale
leiba süa, ja kui temmal on
janno, siis anna temmale wet
jua.
22.
Sest sinna sadad ellawad
söed temma Pea peäle, ja
Jehowa tassub sulle sedda
ärra.
23.
Pohja tuul sünnitab saddo,
ja sallalik keel sadab suurt
melepahhandust, mis silmist
näikse.
24.
Parrem on kattukse nurkas
ellada, kui riaka naesega, ja
seäl koias, kus suur selts.
25.
Nenda kui külm wessi on
wässinud hingele, nenda on
head sannumed kaugelt maalt.
26.
Üks öige, kes öäla
innimesse ees köigub, on kui
ärraseggatud kaew ja rikkutud
hallik.
27.
Paljo met süa ep olle hea;
agga kes nende öigede au
öiete ärramoistab, se on au.
28.
Üks mees, kes om~a meelt
ei woi tallitseda, se on kui
mahhakistud lin, kel polle müri.