Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1405 
26.
Peatük.
Jölledatte wisid, ja kuida need
ommad asjad aiawad.
1.
Nenda kui lummi on suil, ja
kui wihm on leikusse aial,
nenda ei sünni au halbile.
2.
Nenda kui lind lähhäb
ulkuma, ja kui päsoke
ärralennab, nenda ei tulle
ilmaaego ärrawanduminne ei
ühhegi külge.
3.
Piits lähhäb hobbosele, ja
waljad eeslile tarwis, nenda
wits halpide seljale.
4.
Ärra wasta halbile mitte ta
meletuma wisi järrele, et ei
sinna ka temma sarnatseks ei
sa.
5.
Wasta halbile temma
meletuma wisi järrele, et ta
ennese melest tark ei olle.
6.
Kes halbi läbbi lasseb asjo
aiada, se on kui se, kes
ommad jallad ärraraiub, ja
wäekauba tööd joob.
7.
Nenda kui se ei näida
middagi, kui jallust wiggane
jalgo üllestöstab, nenda on
öppetusse-sanna halpide suus.
8.
Nenda kui se, kes kiwwi
lingo sisse seub, nenda on se,
kes halbile au annab.
9.
Nenda kui orjawits, mis
joobnud innimesse kätte saab,
nenda on öppetusse-sanna
halpide suus.
10.
Suresuggune teeb keikile
wallo, kui ta ühhe halbi palkab,
ehk palkab neid, kes kässo
ülleastujad on.
11.
Nenda kui koer omma okse
kallale jälle tulleb, nenda
hakkab halp ueste omma
meletuma wisi.
12.
Nääd sa meest, kes ennese
melest tark on, siis on ennam
lotust halbist, kui nisuggusest.
13.
Laisk ütleb: Tömmo loukoer
on tee peäl, loukoer on
turrude peäl.
14.
Nenda kui uks käib hingi-
hakide peäl, nenda laisk omma
sängi peäl.
15.
Laisk panneb omma kätt
waagna sisse, ja tüddib ärra
sedda om~a su jure
taggasiwötmast.
16.
Laisk on ommast melest
targem kui seitse muud, kes
keik targa melega wastawad.
17.
Kes mödaminnes wägga
wihhaseks saab rio pärrast,
misga temmal ep olle
teggemist, se on kui üks, kes