Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1406 
koera körwust kinnihakkab.
18.
Otsego se, kes teeb, kui
peaks ta mängima, ja
seddemed, noled ja surma
riistad wiskab;
19.
Nenda on se mees, kes
omma liggimest petnud, ja
ütleb: Eks minna polle nalja
pärrast teinud?
20.
Kus ei olle puud, seäl
kustub tulloke ärra; nenda ka,
kus ep olle kelepeksjat, jääb
riid soiko.
21.
Nenda kui kustutud söed
ellawatte sütte jures, ja puud
tulle jures; nenda on riakas
mees rido kihhutamas.
22.
Kelepeksia sannad on kui
naljakad, ja siiski lähhäwad
nemmad süddame pohja.
23.
Uled, mis armust pöllewad,
ja kurri südda sees, on kui
höbbeda sit, misga potti-tük
wabatud.
24.
Omma uledega teeb se,
kes wihkab, ennast teist wisi, ja
ommas süddames peab ta
pettust.
25.
Kui ta omma heält armsaks
teeb, siis ärra ussu tedda
mitte; sest seitse hirmust asja
on temma süddames.
26.
Wihkaminne kattab ennast
petmissega; agga temma
tiggedus peab koggodusses
ilmuma.
27.
Kes auko kaewab, langeb
issi senna sisse; ja kes kiwwi
weretab teise peäle, selle peäle
tulleb ta taggasi.
28.
Walskusse keel wihkab
neid, kes temmast
mahharöhhutud, ja libbe keel
lükkab mahha.
27.
Peatük.
Kuida innimenne mitmis asjus
omma ello peab aiama.
1.
Ärra kiitle homsest päwast,
sest sinna ei tea mitte, mis se
pääw sadab.
2.
Kiitko sind teine, agga ei
mitte so omma su; üks woöras,
agga mitte so ennese uled.
3.
Kiwwil on kül raskus, ja liwal
omma koorm; agga meletuma
melepahhandus on raskem kui
need mollemad.
4.
Tulline wihha on wägga
hirmus, ja wihha on kui wee-
tousminne; agga kes woib
kahtlase abbiello mehhe mele
ees seista?
5.
Awwalik nomiminne on