Salomoni Öppetusse- ehk Wannad Sannad
1407 
parrem, kui sallalik armastus.
6.
Ustawad on need hawad,
mis armastaja käest on; agga
selle su-andmissed, kes wihkab,
on pettised.
7.
Se hing kelle köht täis,
tallab kül kerjemet ärra; agga
sel hingel, kel nälg on, on keik
kibbe maggus.
8.
Otsego lind, kes ommast
pessast lähhäb hulkuma; nenda
on se mees, kes ommast
paigast ärralähhäb hulkuma.
9.
Ölli ja suitsetamisse-rohhi
römustab süddant; nenda ka
on kellegi söbber maggus
süddame nou pärrast.
10.
Omma söbra ja omma issa
söbra ärra jätta mitte mahha;
ja ärra tulle omma wenna
kotta omma hukkatusse aial:
naber, kes liggi, on parrem kui
wend, kes emal.
11.
Olle tark, mo poeg, ja
römusta mo süddat, et ma
middagi woin wastata sellele,
kes mind laimab.
12.
Hea oidoga innimenne
nääb önnetust, ja lähhäb eest
warjule; agga rummalad
lähhäwad omma teed, ja neid
nuhheldakse.
13.
Kui kegi woöra eest
käemehheks heitnud, siis wötta
selle ride ärra, ja woöra wölla
pärrast wötta panti temma
käest.
14.
Kes omma liggimest sure
heälega warra hom~iko kidab,
sedda arwatakse temmale
ärrawandumisseks.
15.
Järgne läbbitilkuminne sao
aial, ja riakas naene, need on
ühhesuggused.
16.
Kes tedda püab sallaja
piddada, se peab tuult sallaja,
ja omma parrema peoga ölli,
mis annab ennast tunda.
17.
Rauda tehhakse rauaga
terrawaks, ja mehhe wihha
kihhutakse ta liggimesse wihha
läbbi.
18.
Kes omma wigipu hoiab,
saab temma wilja süa, ja kes
omma issandat hoiab, tedda
auustakse.
19.
Nenda kui wee sees palle
paistab palle wasto, nenda on
teine innimesse südda teise
wasto.
20.
Pörgohaud ja hukkatusse-
koht ei sa ial täis, nenda ei sa
innimesse silmad mitte kül.
21.
Sullatamisse pot lähhäb
höbbedale, ja ahhi kullale
tarwis, nenda katsutakse meest