Salomoni Kogguja Ramat
1418 
tahtsid, ei keelnud ma neile
mitte; ei ma keelnud omma
süddamele ei mingisuggust
römo, sest mo südda römustas
keigest mo waewast, ja se olli
mo ossa keigest mo waewast.
11.
Ja minna waatsin keige
omma teggude peäle, mis
minno käed teinud, ja se
waewa peäle, mis ma näinud
sedda tehhes; siis wata, keik
se olli tühhi tö ja waimo
närriminne, ja ei olle ühtegi
kasso päikesse al.
12.
Ja ma pörasin ennast, et
ma piddin waatma tarkust ja
hullud ja halbid asjad ; (sest
mis wöttab se innimenne
tehha, kes pärrast sedda
kunningast tulleb? sedda, mis
teised jo enne teinud.)
13.
Ja minna näggin, et
tarkusse jures eñam kasso on,
kui halbi asja jures, nenda kui
ennam kasso walgussest, kui
pimmedussest on.
14.
Targa innimesse silmad on
temma peas; agga kes halp, se
käib pim~edusses; ja miña
tundsin ka, et se, mis ühhele
juhtub, neile keikile juhtub.
15.
Ja ma mötlesin ommas
süddames: Ka minnule juhtub
sesamma, mis halbile juhtub; ja
mispärrast ollen minna siis
targemaks sanud, kui muud
teised? siis mötlesin ma
ommas süddames, et ka se
tühhi tö on.
16.
Sest targast ep olle ennam
mällestust, kui halbist, ei
iggaweste; sest et tullewal aial
se keik jo on ärraunnustud; ja
kuida peab tark nendasammoti
surrema, kui halp?
17.
Siis wihkasin ma sedda
ello, sest se tö olli pahha mo
melest, mis tehhakse päikesse
al; sest se on keik tühhi tö, ja
waimo närriminne.
18.
Ja ma wihkasin keik omma
waewa, mis minna päikesse al
ollin näinud; et ma piddin
sedda selle iñimessele jätma,
kes pärrast mind tulleb.
19.
Agga kes teab, kas temma
tark, ehk halp on, ja sel peab
melewald ollema keik minno
waewa ülle, mis ma näinud, ja
mis ma targaste teinud
päikesse al? ka se on tühhi tö.
20.
Sepärrast pöörsin ma
ennast, et ma piddin tüddimust
saatma omma süddamele keige
se waewa pärrast, mis ma ollin
näinud päikesse al.