Salomoni Kogguja Ramat
1417 
tarkust ja tundmist näinud.
17.
Ja ma andsin omma
süddant, tarkust tunda, ja
tunda hullud ja halbid asjad:
agga ma ollen tunnud, et ka
se on waimo närriminne.
18.
Sest kus paljo tarkust, seäl
on paljo melepahhandust; ja
kes ennam tundmist sadab,
sadab ennam wallo.
2.
Peatük.
Ilmalik rööm ja himmo on tühhi
paljas ja jölledus.
1.
Minna mötlesin ommas
süddames: Et tulle, ma tahhan
sind kiusada römo läbbi, ja
katsu sedda head, agga wata,
ka se olli tühhi tö.
2.
Ma ütlesin naerule: Sa olled
hul; ja römule: Mis se on, mis
sa teed?
3.
Ma katsusin läbbi ommas
süddames, et ma piddin
ennesele wisiks wotma wina
jua; ja et siiski mo südda
woiks tarkusses eddasi miñna
ja halpimist ärraarwada, kunni
ma piddin nähha sama, mis
innimesse lastele hea olleks, et
nem~ad piddid teggema taewa
al om~a ürrikesse ello aial.
4.
Ma teggin ommad tööd
sureste, ma ehhitasin ennesele
koddasid, ma istutasin
ennesele winamäggesid.
5.
Ma teggin ennesele rohho-
aiad ja illusad aiad, ja istutasin
nende sisse keiksuggu wilja
puid.
6.
Ma teggin ennesele wee-
tikisid, et ma woiksin seält
seest sedda metsa kasta, mis
puid kaswatas.
7.
Ma ostsin sullasid ja
tüdrukkuid, ja mul ollid perre
lapsed; mul olli ka weiste ja
puddolojuste karri ennam, kui
keikil, kes enne mind
Jerusalemmas olnud.
8.
Ma koggusin ennesele ka
höbbedat ja kulda, ja mis ial
kunningatte ja rikide issi-
warrandus on; ma saatsin
ennesele laulo-mehhi ja laulo-
naesi, ja mis innimeste laste
melest wägga armas, ja
keiksuggu mängi-riisto.
9.
Ja ma sain suremaks ja
üllemaks, kui keik need, kes
enne mind Jerusalemmas
olnud; minno tarkus jäi mulle
ka.
10.
Ja keik, mis ial mo silmad