Salomoni Kogguja Ramat
1420 
aega on kokko ömmelda: aega
on wait olla, ja aega on räkida.
8.
Aega on armastada, ja aega
on wihkada: aega on söale, ja
aega on rahhule.
9.
Mis kasso on sel, kes
middagi teeb, sest, mis kallal
ta waewa nääb?
10.
Ma ollen sedda waewalist
tööd näinud, mis Jummal
innimesse laste peäle pannud,
et ta neid se läbbi piddi
waewama.
11.
Keik sedda on tem~a
teinud illusaks om~al aial: ka
on temma sedda iggawest asja
nende süddame sisse añud,
sest et innimenne ei woi leida
sedda tööd, mis Jum~al teinud
algmissest otsani.
12.
Ma tundsin, et nende
asjade jures ei olnud middagi
head; waid et innime piddi
römus ollema, ja head
teggema ommas ellus.
13.
Nenda on ka luggu igga
innimessega, kes sööb ja joob,
ja saab head nähha keige
omma waewa jures; se on
Jummala and.
14.
Ma tundsin, et keik, mis
Jummal teeb, iggaweste jääb,
senna ei woi ükski middagi jure
kaswatada egga middagi sest
ärrakautada; ja sedda teeb
Jummal, et peab kartma tem~a
eest.
15.
Mis nüüd on, jubba se
olnud; ja mis weel peab
sündima, jubba se olnud; ja
Jummal otsib sedda, kes on
takkakiusatud.
16.
Minna ollen ka weel näinud
päikesse al kohto-paika, seäl
olli öälus; ja öigusse paika,
seäl olli ka öälus.
17.
Siis mötlesin ma om~as
süddames: Jum~al wöttab
kohhut moista selle peäle, kes
öige, ja selle peäle, kes öäl on;
(
sest keige asjadel, mis
tahhetakse, on omma aeg) ja
seäl moistetakse igga tö peäle
kohhut.
18.
Ma mötlesin ommas
süddames: Se on innimeste
laste luggu, et Jummal neid
peab puhhastama, ja et
nemmad nähha sawad, et
nemmad on kui lojuksed
issiennesest.
19.
Sest mis innimeste lastele
juhtub, se juhtub ka lojustele,
ja neile juhtub ühhesuggune
assi ; kui üks surreb, nenda
surreb teine ka, ja