Salomoni Kogguja Ramat
1421 
ühhesuggune waim on keikil, ja
innimessel ei olle üllemat asja,
kui lojuksel; sest se keik on
tühhi assi.
20.
Keik need lähhäwad ühte
paika; need keik on pörmust,
ja need keik sawad jälle
pörmuks.
21.
Kes tunneb innimeste laste
waimo ärra, mis lähhäb
üllespiddi, ja weiste waimo, mis
allaspiddi lähhäb Ma alla.
22.
Ja ma näggin, et ei olle
parremat pölwet, kui se, et
innimeñe römus on om~a
teggemisse jures, sest se on
temma ossa: sest kes sadab
temmale sedda nähha, mis
pärrast tedda sünnib?
4.
Peatük.
Tühje asjo on paljo siin ilmas.
1.
Ja ma näggin ta keik neid,
kellele liga sündis, kes
nisugguseks sanud päikesse al:
ja wata, seäl olli nende
silmawessi, kellele liga tehti, ja
neil ep olnud trööstiat; ja
nende kä, kes neile liga teggid,
olli rammo, ja neil ei olnud
trööstiat.
2.
Siis kiitsin minna need
surnud, kes jo ollid ärrasurnud,
ennam kui need ellawad, kes
weel tännini ellawad.
3.
Ja et sel, kes weel tännini
ei olnud, parrem pölli on, kui
neil mollemil, et tem~a ei olle
näinud sedda pahha tööd, mis
päikese al tehhakse.
4.
Ja ma näggin keik waewa,
ja keik, mis öige wisiga tehtud,
et se on innimesse kaddedus,
et ta tahhab üllemaks sada,
kui ta liggimenne: ka se on
tühhi tö, ja waimo närriminne.
5.
Nisuggune halp panneb
ommad käed kokko, ja sööb
omma lihha ärra.
6.
Parrem on üks peo-täis
waikse melega, kui kaks peo-
täit waewaga, ja waimo
närrimissega.
7.
Ja ma waatsin ta ühhe tühja
tö päikesse al.
8.
Seäl olli üks ainus, ja ei
olnud teist, ei poega egga
wenda ep olnud temmal, ja
siiski ei olnud otsa keige ta
waewa näggemisse peäl,
temma silm ei sanudki rikkust
kül; agga kelle pärrast peaksin
minna siis waewa näggema, ja
ei peaks raatsima omma