Salomoni Kogguja Ramat
1433 
sind keige se pärrast kohto
ette wiib.
10.
Sada siis ärra
melepahhandust ommast
süddamest, ja sada, mis pahha
on, ommast ihhust
mödaminnema: sest lapse pölli
ja noor igga on tühhi assi.
12.
Peatük.
Hinge eest norelt hoolt kandma
on tarwis, ennekui wannus
tulleb: Jummala sanna juhhatab
öiete.
1.
Ja mötle omma Loja peäle
omma noremehhe pölwes, enne
kui weel ep olle tulnud need
kurjad päwad, ja need aastad
liggi ei saand, kui sa ütled:
Need ei olle mitte mo mele
pärrast.
2.
Ennekui päike ja walgus
pimmedaks lähhäb, ka ku ja
tähhed; ja wihma järrele pilwed
jälle tullewad.
3.
Sel päwal, kui koia hoidjad
tuikuwad, ja wahwad mehhed
kösso lähhäwad; ja kui
jahwatajad seisma jäwad, et
neid pissut sanud, ja need, kes
aknast waatwad, pimmedaks
sanud.
4.
Ja kui uksed ulitsa pole
lukko pannakse, kui weski
kohhin maddalaks läinud, ja
linnukesse heäle peäl
üllestoustakse, ja keik laulo
tütred mahhawautakse.
5.
Kui ka körge paiga eest
kardetakse, ja tee peäl mitto
ehmatust on, kui mandlipu
öitseb, ja rohhotirts koorma
alla sanud, ja isso tühjaks
sanud: kui innimenne omma
iggawesse koia pole on
minnemas, ja need, kes
kaebdust tewad, ulitsa peäl
ümberkäiwad.
6.
Ennekui höbbe-köis wännib,
ja kuld-kaus löhki lähhäb, ja
kruus hallika jures katki
murtakse, ja rattas kaewo jures
katki röhhutakse.
7.
Ja nenda se pörm mullasse
jälle saab, nenda kui ta olnud,
ja se waim jälle Jummala jure
lähhäb, kes tedda on annud.
8.
Selge tühhi assi, ütles
kogguja, se keik on tühhi assi.
9.
Agga weel olgo teäda, et
kogguja on tark olnud; ta on
ka öppetanud rahwast
tundmist, ja on tähhele pannud
ja läbbikatsunud, ja öiendas