Salomoni Kogguja Ramat
1434 
paljo öppetusse sanno.
10.
Se kogguja on otsind, et ta
woiks sannad, mis meie pärrast
on, leida, ja nenda on kirjotud,
mis öige, ja töe sannad on.
11.
Tarkade sannad on kui
astlad ja kui naelad, mis
sissepekstakse, mis kous
peawad; need on antud ühhe
Karjatse käest.
12.
Ja mis muud weel kui se:
Wötta maenitsust, mo poeg!
sest paljo ramatutte tegemisse
peäle ei sa otsa, ja suur
luggeminne wässitab ihho ärra.
13.
Kuulgem keik, mis
sellesinnatse sanna otsus on:
Karda Jummalat, ja pea temma
kässud, sest se on igga
innimesse kohhus.
14.
Sest Jum~al wiib keik, mis
tehtud, kohto ette, ka keik, mis
sallaja, olgo se hea ehk kurri.
Kogguja Ramato Ots.
Salomoni Üllem Laul.
1.
Peatük.
Kristusse ja usklikko hinge
armastusse wisid.
1.
Üllem laul, mis Salomoni
laul on.
2.
TEmma andko mulle suud
omma su-andmistega; sest
sinno armatsemissed on
parremad kui wiin.
3.
Sinno öllid on haiso polest
head; kui ölli wallatakse sind
wälja so nimmega; sepärrast
armastawad sind neitsid.
4.
Tomba mind, siis jookseme
meie sinno järrele: Kunningas
on mind omma kambride sisse
winud; meie tahhame wägga
röömsad olla ja römustada
sinno sees; meie tahhame so
armatsemissed mele tulletada
ennam kui wina; öiglased
armastawad sind.
5.
Minna ollen must ja löbbus,
oh Jerusalemma tütred! kui
Kedari telgid, kui Salomoni
tekkid.
6.
Ärge wadage mo peäle, et
minna wägga must ollen, et