Salomoni Kogguja Ramat
1435 
päike on mo peäle paistnud:
mo emma lapsed on wägga
wihhased mo peäle, nemmad
on mind pannud winamäggede
hoidjaks; ei minna polle
hoidnud omma winamägge, mis
mo pärralt.
7.
Anna mulle teäda, sinna,
kedda mo hing armastab, kus
sa olled karja hoidmas, kus sa
sedda lassed maas seista
louna-aeges: miks pean ma
ollema kui kinnikaetud sinno
seltsimeeste karjade jures?
8.
Kui sa ei tea, sinna
keigeillusam naeste seast; siis
minne wälja lammaste jälgede
peäle, ja hoia kui karjane
ommad kitse-talled karjaste
maiade jures.
9.
Ma pannen sind, mo
söbroke, Warao hooste hulga
sarnatseks, mis töldade ees.
10.
So loualuud on illusad
ehtedega, ja sinno kael kurko-
kedidega.
11.
Meie tahhame sulle kuld-
ehtesid tehha höbbe-
kuppudega.
12.
Sennikui kunningas om~as
laudas on, siis annab mo
nardi-ölli omma hea haiso.
13.
Mo armokenne on mulle
üks mirri kimpoke, mis allati
jääb mo rindade wahhele.
14.
Mo armokenne on mulle
üks lunnastamisse kobbar
Engedi winamäggede peäl.
15.
Wata, sinna olled illus, mo
söbroke, wata, illus olled sinna,
so silmad on kui tuikesse
silmad.
16.
Wata, sinna olled illus, mo
armoke, ka lahke; meie säng
haljendab ka.
17.
Meie koddade palgid on
seedripuud, meie köndimisse-
kohhad on männadest.
2.
Peatük.
Kristusse ja temma prudi lahke
könne issikeskes.
1.
Minna ollen üks rosike
Saronis, üks lillike, mis orgude
sees.
2.
Kui lillike orjawitste seas,
nenda on mo söbroke tüttarte
seas.
3.
Kui ounapu mets-pude seas,
nenda on mo armoke poegade
seas: temma warjo alla ollen
ma himmustanud, ja istun nüüd
seäl, ja tem~a willi on mo su-
laele maggus.