Salomoni Kogguja Ramat
1436 
4.
Ja temma on mind winud
wina-kotta, ja armastus on
temma lip mo ülle.
5.
Toetage mind wina-
plaskudega, tehke mulle asset
ounte jure; sest minna ollen
haige armastussest.
6.
Temma pahhem kässi on
mo Pea al, ja temma parrem
kässi hakkab mo ümber kaela.
7.
Ma wannutan teid, oh
Jerusalem~a tütred! weikiste ja
suurte hirwede jures wälja peäl,
et teie mitte sedda, kedda ma
armastan, ülles ei ärrata egga
ülles ei aia, kunni ta issi
tahhab.
8.
Se on mo armokesse heal:
wata, temma tulleb, ta kargab
mäggede peäl, ta hüppab
mäekinkude peäl.
9.
Mo armoke on ühhe weikise
hirwe, ehk nore hirwe sarnane:
wata, ta seisab meie seina
tagga, ta watab üksi silmi
aknast sisse, ja paistab akna
trellidest läbbi.
10.
Mo armoke wastab ja ütleb
mulle: Touse ülles, mo söbroke,
minno illoke, ja tulle ärra.
11.
Sest wata, talwe-aeg on
mödaläinud, wihm on
ärraläinud omma teed.
12.
Öiekessi näikse Ma peäl;
laulmisse-aeg on liggi tulnud,
ja turteltuikesse heäl kulukse
meie maal.
13.
Wigipu on ommad marjad
küpsetanud, ja winapuud on
öitsmas, ja andwad hea haiso:
touse ülles mo söbroke; miño
illoke, ja tulle ärra.
14.
Mo tuikenne, kes sa olled
kaljo praggude sees ja
warjopaikas järskus kohtas,
näita mulle omma näggo, lasse
ma kulen so heält, sest sinno
heäl on maggus, ja so näggo
on löbbus.
15.
Wötke meile kinni
rebbased, need weikised
rebbased, kes winamäed
ärrarikkuwad, sest meie
winamäed on öitsmas.
16.
Mo armoke on minno
pärralt, ja minna temma
pärralt, kes lillikeste seas on
karja hoidmas.
17.
Kunni pääw sure lounasse
saab, ja warjud pöggenewad:
pöra ümber, mo armoke, olle
weikise, ehk nore hirwe
sarnane löhki löhhutud
mäggede peäl.