Salomoni Kogguja Ramat
1437 
3.
Peatük.
Prudi armastusse jut: Kristus
on wäggew kaitsia.
1.
Omma wodi peäl ollen ma
mitto ööd otsinud, kedda mo
hing armastab: ma ollen tedda
otsinud, ja tedda mitte leidnud.
2.
Ma tahhan otse üllestousta,
ja möda liñna ümberkäia
ulitsatte ja turrude peäl, ja
otsida, kedda mo hing
armastab; ma otsisin tedda, ja
ei leidnud tedda mitte.
3.
Need hoidjad leidsid mind,
kes möda liñna ümberkäiwad:
kas ollete näinud, kedda mo
hing armastab?
4.
Nattukesse aia pärrast, kui
ma neist sain möda läinud,
leidsin minna wast tedda,
kedda mo hing armastab: ma
piddasin tedda kinni, ja ei
tahha tedda mitte mahhajätta,
kunni ma tedda omma emma
kotta saan winud, ja selle
kambri, kes mind ihhus kannud.
5.
Ma wannutan teid, oh
Jerusalemma tütred, weikiste ja
suurte hirwede jures wälja peäl,
et teie mitte ülles ei ärrata
egga ülles ei aia sedda, kedda
ma armastan, kunni ta issi
tahhab.
6.
Kes se on, kes on
ülleslähhäb körwest kui suitso
sambad, kes on suitsetud
mirriga ja wirokiga, ennam kui
keige mu rohho- kaupmeeste
rohtudega?
7.
Wata Salomoni wodi:
kuusküm~end wäggewat meest
on seäl ümber, Israeli
wäggewatte meeste seast.
8.
Neil keikil on moök wööl,
need on öppetud söddima,
iggaühhel on omma moök
omma pusa külges hirmo
pärrast, mis ö-aeges.
9.
Kuningas Salomon teggi
ennesele, seedripuist Libanoni
metsast, tölla;
10.
Selle postid teggi ta
höbbedast, ja mis peäle se
toetas, se olli kullast, ja se iste
purpurist: temma seestpiddine
koht olli armastussega
kattetud, Jerusalemma tüttarte
pärrast.
11.
Minge wälja ja wadage, oh
Sioni tütred, kunninga Salomoni
se kroniga, misga temma
emma tedda ehhitanud temma
kihlamissepäwal, ja temma
süddame römo päwal.