Teine Mosesse Ramat
143 
ühteainustki.
7.
Ja Warao läkkitas siñna, ja
wata, Israeli lodustest ei olnud
ärrasurnud ei ühteainustke; ja
Warao südda jäi raskeks ja ei
lasknud sedda rahwast mitte
ärraminna.
8.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto ja Aaroni wasto: Wötke
ennastele ommad mollemad
peud täis tahma ahjust, ja
Moses wiskago sedda laiale
wasto taewast Warao nähhes;
9.
Ja se peab ülle keige
Egiptusse Ma tolmuks sama, ja
peab innimeste ja lojuste külge
sama paiseks, mis ülles aiab
willisid keige Egiptusse maal.
10.
Ja nemmad wötsid ahjo
tahma ja astusid Warao ette,
ja Moses wiskas sedda laiale
wasto taewast, ja se sai
paiseks, williks, mis ülles aias
innimeste ja lojuste külge.
11.
Ja kunsi-mehhed ei woinud
seista Mosesse ees nende
paisede pärrast: sest paised
ollid kunsi-meeste külges ja
keige Egiptusse-rahwa külges.
12.
Ja Jehowa teggi Warao
süddame kangeks, ja ta ei
wötnud neid mitte kuulda,
nenda kui Jehowa Mosesse
wasto olli räkinud.
13.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto: Touse hom~iko warra
ülles ja minne seisma Warao
ette ja ütle ta wasto: Nenda
ütleb Jehowa Ebrea-rahwa
Jummal: Lasse mo rahwast
miñna, et nemmad mind
teniwad.
14.
Sest sedda puhko woiksin
minna läkkitada keik ommad
nuhtlussed sinno süddame
peäle ja sa sullaste peäle ja
so rahwa peäle, sepärrast et
sa saaksid tunda, et minno
sarnast ei olle keiges ma-ilmas.
15.
Kui ma nüüd olleksin
omma kät wälja pistnud, ja
sind ja so rahwast katkoga
lönud, siis olleksid sinna Ma
peält ärrakautud olnud.
16.
Agga ommeti ollen ma sind
weel sepärrast üllespiddanud,
et ma näidaksin omma rammo
sinnule ja et mo nimmi saaks
ülleskulutud keiges ma-ilmas.
17.
Kui sinna weel mo rahwa
wasto surustelled, et sa neid ei
lasse ärraminna:
18.
Wata siis lassen ma hom~e
sel aial wägga rasket rahhet
saddada, mähhärdust ei olle
olnud Egiptusse-maal sest