Salomoni Kogguja Ramat
1442
riddastikko.
2.
Kui illusad on so jalla-tallad
kingis, sa heamelelinne tüttar!
sinno pusade liikmed on kui
kallis ehte, mis ühhe ustawa
meistri kätte tö.
3.
So nabba on kui
ümmargunne kausike, kellel
seggatud jomaaega ei pudu;
sinno köht on kui nisso hunnik,
kus lillikessed ümberpandud.
4.
Sinno kaks nissa on kui
nored weikise hirwe kaksikkud.
5.
Sinno kael on kui torn
elewanti-luust, so silmad on kui
tigid Esbonis Patrabbimi
wärrawa liggi; so ninna on kui
Libanoni torn, kust wahhitakse
Tamaskusse pole.
6.
Sinno Pea so otsas on kui
Karmeli-mäggi, ja so juuksed
purpuri-karwa: kunningas on
otsego kinniseutud wee-
künnade külge.
7.
Kui illus ja kui löbbus olled
sinna, oh sa armastus! neis
asjus, mis wägga armsad on.
8.
Sesinnane so pitkus on
palmipu sarnane, ja so nissad
wina-kobbaratte sarnatsed.
9.
Minna mötlesin: Ma tahhan
palmipu peäle astuda, ja
temma üllemist oksest
kinnihakkata: et olgo siis sinno
nissad kui winapu kobbarad, ja
sinno ninna hais kui ounade
hais.
10.
Ja so su-laggi kui
keigeparrem wiin, mis mo
armokesse sisse otsekohhe
lähhäb, mis nende uled, kes
maggawad, panneb räkima.
11.
Minna ollen omma
armokesse pärralt, ja mis ta
himmustab, se on mo kohhus
tehja.
12.
Tulle tenna, mo armoke,
läkki wäljale ja jäme öseks
külladesse.
13.
Touseme warra ülles ja
lähme winamäggede peäle, ja
watame, kas winapu pakkatand,
kas temma öied lahtilönud, kas
kranati-ounapu on öitsemas:
seäl tahhan ma ommad
armatsemissed sulle anda.
14.
Tudaimi-marjad andwad
head haiso, ja meie uste tagga
on keiksuggu kallist wilja, ni
hästi ued kui wannad: neid
ollen ma sulle, oh mo armoke!
tallele pannud.
8.
Peatük.
Kristusse ja ristikoggodusse