Prohweti Jesaia Ramat
1455 
ulede külge, ja so üllekohhus
lahkub, ja so pat on
ärraleppitud.
8.
Ja ma kuulsin Issanda heäle,
kes ütles: Kedda pean ma
läkkitama, ja kes lähhäb meile?
ja ma ütlesin: Wata, siin ollen
minna, läkkita mind.
9.
Ja ta ütles: Minne, ja ütle
sellesinnatse rahwale: Kuulge
kuuldes, ja ärge moistke, ja
nähke nähhes, ja ärge tundke.
10.
Te sellesinnatse rahwa
süddame lihhawaks, ja nende
körwad raskeks, ja pañe nende
silmad teisiti waatma, et
nemmad ei nä omma
silmadega, ja omma körwadega
ei kule, ja omma süddamega ei
moista, ja ei pöra, ja et minna
ei sa neid parrandada.
11.
Agga kui ma ütlesin: Kui
kauaks, Issand? siis ütles
temma: Senni kui liñnad sawad
ärrahäwwitud, et ükski seäl ei
ella, ja koiad, et ükski
innimenne seäl ep olle, ja
kunni se Ma saab sutumaks
ärrahäwwitud.
12.
Ja kunni Jehowa need
innimessed saab kaugele
ärrasaatnud, et paljo paiko
siñna male tühjaks jäwad.
13.
Ja weel peab seäl kümnes
ossa ollema, ja se peab
taggasi tullema, ja se peab ka
sama ärraraisatud; otsekui
korre-tamme ja wössa-tamme
paljas kehha jääb seisma, kui
nem~ad lehhed mahhaaiawad,
nenda peab temma paljas
kehha üks pühha seme ollema.
7.
Peatük.
Ahas uskmatta: Kristus peab
neitsist sündima.
1.
Ja se sündis Usia poia,
Jotami poia Ahasi, Juda
kunninga päiwil, et Reetsin Siria
kunningas, ja Remalja poeg
Peka Israeli kunningas tullid
ülles Jerusalem~a, tem~a
wasto söddima; agga nem~ad
ei woind söddides seña peäle
mitte woimust sada.
2.
Ja sedda kulutati Taweti
suggule, ja ööldi: Siria
kunningas lodab Ewraimi
kunninga peäle; ja temma
südda ja ta rahwa südda
wabbises, otsego puud metsas
tule pärrast wabbisewad.
3.
Ja Jehowa ütles Jesaia
wasto: Minne nüüd wälja Ahasi