Prohweti Jesaia Ramat
1462 
ärrahäwwitamisse päwal, mis
kaugelt tulleb? kelle jure
tahhate teie pöggeneda abbi
sama? ja kuhho tahhate teie
omma au jätta?
4.
Eks iggaüks ei pea nende
alla ennast kokkoweddama, kes
kinniseutud? ja eks nem~ad ei
pea langema nende alla, kes
tappetud? Keik se läbbi ep olle
temma wihha pöörnud, ja ta
kässi on alles wäljasirrutud.
5.
Hädda Assurile, kes mo
wihha wits, ja kelle kä mo
melepahhandus se kep on.
6.
Ma tahhan tedda ühhe
sallalikko rahwa peäle
läkkitada, ja tem~ale käsko
anda ühhe rahwa pärrast, kelle
peäle ma hirmsast wihhane
ollen: et temma peab sedda
sutumaks ärrarisuma ja
pupaljaks teggema, ja neid
ärrasötkuma kui sitta, mis
ulitsatte peäl.
7.
Agga temma ei mötle sedda
wisi, ja temma südda ei arwa
sedda wisi; waid temma meel
on ärrahukkada ja ärrakautada,
ei mitte pissut rahwast.
8.
Sest ta ütleb: Eks mo
würstid ei olle keik hopis
kunningad?
9.
Eks olle Kalno kui Karkemis?
eks Amat olle kui Arpad? eks
Samaria olle kui Tamaskus?
10.
Kui mo kässi on kätte
sanud tühja jum~alatte
kunningrigid, et kül nende
nikkertud kuiud üllemad ollid,
kui Jerusalem~a ja Samaria
kuiud.
11.
Eks ma sedda wisi woi
tehha Jerusalemmale ja tem~a
ebba-jum~alattele, kui ma ollen
teinud Samariale ja temma
tühja jummalattele?
12.
Ja peab sündima, kui
Issand keik om~a tö saab ärra
teinud Sioni mäe peäl ja
Jerusalemmas, siis tahhan ma
Assuri kunninga kätte nähha ta
surelisse süddame tö pärrast,
ja tem~a sureliste silmade
körkusse pärrast.
13.
Sest ta ütleb: Ma ollen
omma käe rammoga sedda
teinud ja om~a tarkusse läbbi,
sest et ma moistlik ollen, ja
tahhan mitme rahwa maraiad
komale aiada, ja ärrarisuda,
mis nem~ad kokkopannud, ja
tahhan mahhalükkata kui üks
wäggew neid, kes istuwad
körges.
14.
Ja mo kässi on nende