Prohweti Jesaia Ramat
1463 
rahwa warra leidnud kui pessa,
ja otsego kegi koggub
mahhajäetud munnad, nenda
ollen ma keik maad ennesele
koggunud, ja ükski polle olnud,
kes olleks tiwa likutanud, ehk
su lahti teind, ehk tiukunud.
15.
Kas kirwes woib kitelda
selle wasto, kes temmaga
raiub? kas saag surustelleb
selle wasto, kes temmaga
sagib? otsekui peaks wits neid
wintsutama, kes sedda
ülleswötwad, otsego woetaks
kep ülles seada, mis ei olle
mitte pu.
16.
Sepärrast wottab Issand,
wäggede Issand koera-többe
läkkitada temma lihhawatte
sekka, ja temma au al peab
lökke pöllema, kui tulloke
pölleb.
17.
Ja Israeli walgus peab
tulleks sama, ja temma pühha
Lunnastaja tulle-legiks, ja peab
pöllema, ja ärrasöma ta
orjawitsad ja ta kibbowitsad
ühhel päwal,
18.
Ja temma metsa ja ta
wälja au löppetama hinge ja
ihho polest; ja se peab ollema,
otsego lippo-mees arraks
lähhäb.
19.
Ja tem~a metsa puid, mis
üllejäwad, peab ni pissut
ollema, et üks poisike neid
woib ülleskirjotada.
20.
Ja peab sündima sel
päwal, et, kes Israelist üllejääb,
ja kes Jakobi suggust peäseb,
se ei wötta ennam ennast selle
peäle toetada, kes tedda
peksab; waid toetab ennast
pühha Israeli Jehowa peäle
töes.
21.
Mis üllejääb, mis Jakobist
üllejääb, se wottab
ümberpöörda wäggewa
Jummala pole.
22.
Sest ehk so rahwas, oh
Israel! on kui liiw merre äres,
siiski peab agga, mis temmast
üllejääb, ümberpöörma ;
löppetaminne on ärramäratud,
öigus wöttab woimust.
23.
Sest Issand wäggede
Jehowa wottab löppetamist,
mis ärramäratud, tehha keik
seäl maal.
24.
Sepärrast ütleb Issand
wäggede Jehowa nenda: Mo
rahwas, kes sa Sionis ellad,
ärra karda mitte Assuri eest;
kül ta wottab sind witsaga
peksta, ja omma keppi so
wasto üllestösta sedda wisi, kui