Teine Mosesse Ramat
146 
pinda ärrakatma, et ükski ei sa
sedda maad nähha, ja
nemmad peawad ärrasöma
sedda mis üllejänud sest, mis
ärrapeäsnud, mis teile rahhest
on üllejänud, ja nemmad
peawad pude peält keik
ärrasöma, ja mis teile wälja
peäl ülleskasnud. 6. Ja
nemmad peawad täitma sinno
koiad ja keik so sullaste koiad
ja keige Egiptusse-rahwa koiad,
mis so wannemad ja so
wannematte wannemad ei olle
näinud sest päwast, kui
nemmad siin Maal on olnud
tännapäwani; siis pöris ta
ümber ja läks wälja Warao
jurest ärra.
7.
Ja Warao sullased ütlesid
temma wasto: Kui kaua peab
se meile wörkutamisse paelaks
ollema? lasse need mehhed
miñna, et nemmad Jehowa
omma Jummalat teniwad; eks
sa weel ei tunne, et Egiptus on
hukka läinud?
8.
Ja Mosest ja Aaronit todi
jälle Warao jure, ja ta ütles
nende wasto: Minge, tenige
Jehowat omma Jummalat; agga
kes, ja missuggused, peawad
ärraminnema?
9.
Ja Moses ütles: Meie
tahhame ärraminna omma nore
ja omma wanna rahwaga;
omma poegadega ja omma
tüttartega, omma
puddolojustega ja omma
weistega tahhame miñna, sest
meil on Jehowa Pühha.
10.
Ja ta ütles nende wasto:
Jehowa olgo siis nenda teie
juures, kui ma teid ja teie
wäetimad lapsed lassen
ärraminna! wadage, teil on
töeste pahha nou!
11.
Ei mitte nenda, minge agga
teie mehhed ja tenige Jehowa:
sest sedda ollete teie otsinud;
ja neid aeti Warao silma eest
ärra.
12.
Ja Jehowa ütles Mosesse
wasto: Sirruta omma kässi
wälja ülle Egiptusse Ma
rohhotirtsude pärrast, et
nemmad üllestullewad Egiptusse
peäle ja söwad ärra keik Ma
rohto, keik sedda mis rahhe on
üllejätnud.
13.
Ja Moses sirrutas omma
keppi wälja ülle Egiptusse Ma,
ja Jehowa satis hom~iko tuult
Ma peäle keige se päwa ja
keige se ö; kui hommiko sai,
siis töi hom~iko tuul