Prohweti Jesaia Ramat
1496 
Jehowa, Israeli pühha
Lunnastaja: Kui teie pöraksite
ja hingaksite, siis saaksite teie
abbi; kui teie olleksite rahhul ja
lodaksite, siis olleks teil
rammo; agga teie ep olle mitte
tahtnud.
16.
Waid teie ütlete: Ei paigast
mitte, meie tahhame ratsa
pöggeneda, (sepärrast peate
teie ka pöggenema) ja kerge
lojukse selgas tahhame söita,
(
sepärrast peawad kermed
ollema jooksma need, kes teid
takkaaiawad.)
17.
Üks tuhhat peawad ühhe
ainsa waenlase söitlemisse
eest, ja wie söitlemisse eest
peate teie pöggenema, kunni
teie üllejäte otsego pele-pu
mäe otsas, ja kui lip mäekingo
peäl.
18.
Ja sepärrast kannatab
Jehowa, et ta teie peäle woib
armo heita, ja sepärrast töstab
ta ennast körgeks, et ta teie
peäle woib hallastada; sest
Jehowa on kohto Jummal;
önsad on keik, kes tedda
ootwad.
19.
Sest sinna rahwas! mis
Sionis ja Jerusalemmas ellab?
sa ei pea mitte ennam nutma:
kül ta wottab wissiste armo so
peäle heita sinno
kissendamisse heäle pärrast ;
ni pea kui ta kuleb, wastab ta
sulle.
20.
Ja et Issand kül nüüd teile
ahhastusse leiba ja hädda wet
annab; siiski ei pea so
öppetajad ennam ärralendma,
waid so silmad peawad so
öppetajad näggema;
21.
Ja so körwad peawad ühhe
sanna kuulma, mis so järrele
ütleb: Se on se te, käige seäl
peäl, kui teie parrema ehk
pahhema pole ollete körwale
läinud.
22.
Siis wottate teie roppuks
piddada need nikkerdud kuiud,
mis teie höbbedaga karratud,
ja se wallatud kuio, mis sinno
kullaga ehhitud: neid wiskad sa
laiale kui ride-peältse nartso, ja
ütled iggaühhele: Et minne
wälja.
23.
Ja temma annab wihma so
seemnele, mis sa mahha
külwad, ja leiba, mis Ma
kaswatab, ja se peab wägga
hea ja wäggew ollema: so
lojuksed peawad sel päwal laia
karja-ma peäl söma.
24.
Ja härjad ja eeslid, kes