Prohweti Jesaia Ramat
1511 
Nenda ütleb Jehowa so issa
Taweti Jummal, ma ollen so
palwe kuulnud, ja so silma wet
näinud; wata, ma tahhan so
ello päwade jure lissata
wiisteistkümmend aastat,
6.
Ja Assuri kunninga käest
sind ja seddasinnast liñna
peästa; sest ma tahhan se
liñna kaitsta.
7.
Ja se olgo sulle märgiks
Jehowa käest, et Jehowa
tahhab tehha sedda asja, mis
ta on räkinud.
8.
Wata, ma tahhan püggalatte
warjo päwaga taggasi sata
kümme püggalat, mis ta on
eddasi läinud, Ahasi tunnipakko
peäl; ja se pääw läks taggasi
kümme püggalat, mis ta eddasi
läinud tunnipakko peäl.
9.
Se on Juda kunninga Hiskia
kirri, kui ta olli haige olnud, ja
ommast haigussest sai terweks
sanud:
10.
Minna ütlesin: Et mo päwad
löpwad, lähhän ma surno haua
wärrawast sisse, ma saan lahti
neist aastaist, mis mul alles
olleksid olnud ellada.
11.
Ma ütlesin: Ei ma sa nähha
Issandat, Issandat ellawatte Ma
peäl; ei ma sa teps innimest
nähha nendega, kes siin
kadduwas ilmas ellawad.
12.
Mo igga on ärraläinud ja
ärrawidud minno käest, kui
karjatse maia; ma löppetan
omma ello kui kangur kangast,
temma leikab mind ärra kui
kanga narmad; hom~ikust
öhtoni teed sa otsa minno
peäle.
13.
Ma arwasin hom~ikust
sadik, tedda loukoera sarnatse
ollewad, nenda murdis ta ärra
keik mo lukondid: päwast ööst
sadik teed sa otsa mo peäle.
14.
Kui päsokenne ja kurg,
nenda wiiksusin minna, ma
äggasin kui tuike; mo silmad
nörkewad ärra ülles wadates ;
mulle tehhakse liga, Issand!
olle mo käemees.
15.
Mis pean ma räkima? sest
ta on mulle üttelnud, ja on ka
teinud; ma tahhan hiljukeste
käia keik ommad aastad,
omma hinge kibbedusse
pärrast.
16.
Issand se läbbi ellatakse, ja
keiges ses on mo waimo ello;
ja sa teed mind terweks, ja
hoiad mind ellus.
17.
Wata, rahho polest olli mul
wägga kibbe kä; agga sinna