Prohweti Jesaia Ramat
1512 
olled mo hinge wägga
armatsend ja peästnud
hukkatusse august; sest sa
olled keik mo pattud omma
selja tahha heitnud.
18.
Sest haud ei tunnista so
au mitte ülles, egga surm kida
sind; kes hauda
mahhalähhäwad, ei need loda
sinno töe peäle.
19.
Kes ellab, kes ellab, se
tunnistab so au ülles, nenda
kui minna tännapääw; issa
kulutab lastele sinno töt.
20.
Jehowa on walmis mind
ärrapeästma, sepärrast
tahhame meie laulusid mo
keelte-mängide peäl mängida
keik omma ello päiwil Jehowa
koias.
21.
Ja Jesaia olli üttelnud, et
nemmad piddid wigimarja
kakko wotma, ja katki
wautama, ja paise peäle
pannema, siis piddi ta ellusse
jäma.
22.
Ja Hiskia olli üttelnud: Mis
märk peab mulle ollema, et ma
saan üllesmiñna Jehowa kotta.
39.
Peatük.
Hiskia eksib Pabeli kunninga
söbrusse jures.
1.
Sel aial läkkitas Merodak
Paladan Paladani poeg Pabeli
kunningas ramatuid ja andid
Hiskia kätte, sest ta olli
kuulnud, et ta haige olnud, ja
jälle terweks sanud.
2.
Ja Hiskia olli römus nende
pärrast, ja näitis neile omma
warrandusse koiad, höbbedat
ja kulda, ja kallid rohhud, ja
parremat ölli, ja keik sedda
kodda, kus ta söariistad sees,
ja keik, mis temma warranduste
seest leiti; ei olnud ühtegi, mis
Hiskia neile ei olleks näitnud
ommas koias, ja keiges ommas
wallitsusses.
3.
Siis tulli prohwet Jesaia
kunninga Hiskia jure, ja ütles ta
wasto: Mis räkiwad need
mehhed? ja kust nemmad so
jure tullewad? ja Hiskia ütles:
Nemmad on kaugelt maalt
Pabelist mo jure tulnud.
4.
Ja teine ütles: Mis on
nemmad so koias näinud? siis
ütles Hiskia: Nemmad on keik
näinud, mis mo koias on, ei
olle ühtege, mis ma ep olleks
neile näitnud omma
warranduste sees.