Prohweti Jesaia Ramat
1523 
44.
Peatük.
Israel peab jälle armo sama:
kallid Jehowa tootussed.
1.
Ja nüüd kule mo sullane
Jakob, ja Israel, kedda ma
ollen ärrawallitsenud.
2.
Nenda ütleb Jehowa, kes
sind teinud, ja sind emma
ihhust walmistanud, kes sind
tahhab aidata: ärra karda mo
sullane Jakob, ja Jesurun,
kedda ma ollen ärrawallitsenud.
3.
Sest ma tahhan wet
wäljawallada selle peäle, kel
janno on, ja jookswad weed
kuiwa peäle: ma tahhan omma
waimo wäljawallada so suggu
peäle, ja omma önnistust sinno
sugguwössa peäle,
4.
Et nemmad peawad
kaswama kui rohho seas, kui
rämlakad wee-loikude äres.
5.
Teine ütleb: ma ollen
Jehowa pärralt, ja teine
nimmetab ennast Jakobi nimme
järrele, ja teine kirjotab omma
käega ennast Jehowale, ja
nimmetab ennast lianimmega
Israeliks.
6.
Nenda ütleb Jehowa Israeli
kunningas, ja temma
Lunnastaja wäggede Jehowa:
Minna ollen essimenne, ja miña
ollen wiimne, ja polle muud
Jummalat kui minna.
7.
Ja kes woib nenda kui
minna hüda ja sedda kulutada,
ja sedda mulle seäda, sest
aiast kui ma wannast ollen
rahwast assutanud, ja nemmad
kulutago neile tullewad asjad,
ja mis peab sündima.
8.
Ärge wärrisege, ja ärge
kartke, eks ma ammust aiast
olle sulle annud kuulda, ja
kulutanud, ja teie ollete mo
tunnistus-mehhed; kas on üks
teine Jummal kui minna, ja
muud kaljo ei olle, minna ei
tea.
9.
Kes nikkertud kuiud
walmistawad, need keik on
tühhised, ja nende kallimad
kuiud ei kölba ühtegi, ja
nemmad on nende tunnistus-
mehhed, nemmad ei nä egga
tunne, et nem~ad woiksid
häbbeneda.
10.
Kes walmistab jummalat, ja
wallab ühhe kuio, mis kuhhogi
ei kölba?
11.
Wata, keik temma
seltsimehhed peawad häbbisse
sama, ja seppad issi on