Prohweti Jesaia Ramat
1527 
taewad wännitanud, ja ma
ollen keige nende söawäele
käsko annud.
13.
Minna ollen tedda
üllesärratanud öigusse läbbi, ja
tahhan keik temma teed
tassaseks tehha: temma peab
mo liñna üllesehhitama, ja mo
wangid lahtilaskma, ei mitte
hinna egga anni pärrast, ütleb
wäggede Jehowa.
14.
Nenda ütleb Jehowa:
Egiptusse werrewaew, ja Mora-
ma kaup, ja Seba-rahwas kes
pitkad mehhed, peawad sinno
jure tullema, ja sinno pärralt
ollema, so järrel käima, raudus
tullema, ja so ette
kummardama, sind palluma ja
ütlema: Ükspäines sinno sees
on Jummal, ja muud Jummalat
ep olle mitte.
15.
Töeste sinna olled Jummal,
kes ennast warjul hoiab, Israeli
Jummal, üks ärrapeästja.
16.
Häbbi sisse on sanud, ja
ka häbbi pärrast
ärrapunnastand, ühtlase on
teotussega ärraläinud keik
hirmsade kuiude seppad.
17.
Israelit peästetakse ärra
Jehowa läbbi iggawesse
ärrapeästmissega: teie ei pea
mitte häbbisse sama, egga
häbbi pärrast ärrapunnastama,
ei ial ei ellades.
18.
Sest nenda ütleb Jehowa,
kes taewad loob, sesamma
Jummal, kes walmistab maad
ja teeb sedda; sesamma, kes
sedda kinnitanud, ja ei mitte
tühjaks sedda lonud, waid on
sedda walmistand, et seäl peäl
peab ellama: minna ollen
Jehowa, ja ei ükski ennam.
19.
Ma polle mitte sallajas
pimmedas Ma paikas räkinud,
ei ma olle Jakobi suggule
üttelnud: Otsige mind
ilmaasjata: minna ollen Jehowa,
kes rägib öigust, kes kulutab
öiged asjad.
20.
Kogguge ja tulge, astuge
liggi ühtlase, kes pagganatte
seast ollete peäsnud: need ei
tea ühtegi, kes omma nikkertud
kuio puud kandwad, ja
palluwad sedda jummalat, mis
ei woi ärrapeästa.
21.
Kulutage ja astuge liggi,
piddago nemmad ka ühtlase
nou: kes on sedda wannast
kulutand, ja ammust aiast
teäda annud? eks minna
Jehowa? ja ep olle muud
Jummalat mitte kui minna, üks