Prohweti Jesaia Ramat
1528 
öige Jummal ja ärrapeästja, ei
ükski muud kui minna.
22.
Wadage minno pole, ja
laske ennast ärrapeästa, keik
ma-ilma otsa rahwas, sest
minna ollen Jummal, ja ei
ükski muud.
23.
Ma ollen issienneses
wandunud, sanna on mo suust
wäljaläinud öigussega, ja se ei
pea mitte taggasiminnema: et
keik pölwed peawad mo ette
nikkutama, ja keik keled
wanduma,
24.
Ükspäines Jehowa sees on
paljo öigust ja tuggewust, ütleb
ta minnule: temma jure peawad
tullema ja häbbi sisse sama
keik, kes temma wasto wägga
wihhased olnud.
25.
Jehowa sees peawad
öigeks sama, ja kiitlema keik
Israeli suggu.
46.
Peatük.
Jehowa on öige abbimees:
woöras-jum~al polle ühteke.
1.
Pel weab ennast kokko,
Nebo on kummarkülle maas,
nende ebba-jummalad on
ellajattele ja lojustele waewaks
;
teid tulleb kanda ja koormaks
panna ärrawässinud weikse
peäle.
2.
Nemmad on kummarkülle
maas, ja weawad ennast
ühtlase kokko, nemmad ei woi
koorma ärrapeästa; ja issi on
nemmad wangi läinud.
3.
Kuulge mind Jakobi suggu,
ja keik, kes Israeli suggust
üllejänud, kedda kantakse
emma-ihhust, kedda woetakse
süllesse jo lapsekoiast:
4.
Ja kunni teie wannaks sate,
ollen ma sesamma, ja kunni
teie halliks lähhäte, tahhan ma
teid kanda ; minna ollen teid
teinud, ja minna tahhan
süllesse wötta, ja minna tahhan
kanda, ja ärrapeästa.
5.
Kelle sarnatseks ehk
arrolisseks tahhate teie mind
panna? ehk kedda tahhate teie
mo wasto arwada, et meie
ühhesarnatsed olleksime.
6.
Kes kullutawad kulda
kukrust, ja wagiwad höbbedat
waega, palkawad kullaseppa, et
ta sest jummalat peab
teggema, siis heitwad nemmad
pölweli mahha, ja
kummardawad selle ette.
7.
Nemmad töstwad sedda Olla