Prohweti Jesaia Ramat
1529 
peäle, kandwad sedda, ja
pannewad sedda omma
assemele seisma, ja ta seisab,
ei ta woi omma assemelt
likuda; kui kegi ka temma pole
hüab, siis ei wasta temma
mitte; ta ei woi tedda mitte
ärrapeästa temma
ahhastussest.
8.
Tulletage sedda mele, ja
olge kui mehhed: wötke
süddamesse, teie ülleastujad!
9.
Tulletage mele endised
asjad iggawessest aiast, sest
minna ollen Jummal ja ei ükski
muud, Jummal ollen ma, ja ei
ükski olle kui minna,
10.
Kes kulutab algmissest, mis
pärrast sünnib, ja wannast
aiast, mis ep olle weel tehtud,
ja ma ütlen: Minno nou peab
korda minnema, ja minna teen
keik, mis ma tahhan.
11.
Ma kutsun hom~iko poolt
ühhe kotka, ja kaugelt maalt
ühhe mehhe, kes mo nou
järrele teeb ; issi ma ollen
räkinud, ma lassen ka sedda
tulla; ma ollen sedda
ärramöttelnud, ma tahhan
sedda ka tehha.
12.
Kuulge mind teie kange
süddamega, kes teie kaugel
ärra ollete öigussest.
13.
Ma sadan liggi omma
öigust, se ep olle kaugel, ja
mo önnistus ei pea wibima: ma
pannen Sioni peäle önnistust,
ja Israeli peäle omma illo.
47.
Peatük.
Pabel ehk walle-usk peab
hukka ja otsa sama.
1.
Minne mahha, ja istu tuhha
sisse, sa neitsit, Pabeli tüttar!
istu mahha Ma peäle, kus ei
olle au-järge, oh Kaldea tüttar!
sest sind ei pea mitte ennam
nimmetama ellaks egga örnaks.
2.
Wotta kässikiwwi, ja jahwata
jahho; wötta lahti ommad
kahharad juukse tukkad, peästa
jallad, te lahti säred, minne
ülle jöggede.
3.
So häbbedus peab
lahtiwoetud sama, ka sinno
häbbi peab nähtama; ma
tahhan so kätte maksta, ja ei
ühhegi palwed se eest
wastowotta.
4.
Meie Lunnastaja, kelle nimmi
on wäggede Jehowa, se on
pühha Israelis.
5.
Kaldea tüttar! istu wait, ja