Prohweti Jesaia Ramat
1530 
minne pimmedasse, sest sind
ei pea mitte ennam
nimmetama kunningrikide
emmandaks.
6.
Ma ollen wägga wihhane
olnud om~a rahwa peäle, ja
omma pärris-ossa ärrateotand,
ja neid so kätte annud: sinna
ep olle nende peäle
hallastanud, wannade peäle
olled sa omma ikke wägga
raskeste pannud,
7.
Ja üttelnud: Ma tahhan
iggaweste emmand olla; ei sa
olle ial sedda omma
süddamesse pannud, egga
omma mele tulletanud temma
wimist otsa.
8.
Agga kule nüüd sedda, sa
himmokas! kes sa ellad ilma
holeta, kes sa ütled ommas
süddames: Minna ollen, ja ei
ükski muud ennam, minna ei
sa ellada kui lesknaene, egga
tunda, et ma lapsita ollen.
9.
Agga need kaks asja
peawad silmapilkmisses ühhel
päwal so kätte tullema, et sa
lapsita ja lesse-pölwes olled ;
täieste peawad need so peäle
tullema so paljo noiduste
pärrast, ja so wägga sure
lausumisse pärrast.
10.
Sest sa olled lootnud
omma kurjusse peäle, ja
üttelnud: Ükski ei nä mind.
Sinno tarkus ja so tundminne,
se on sind saatnud tagganema,
sest sa ütlid ommas süddames:
Minna ollen, ja ei ükski muud
ennam.
11.
Sepärrast tulleb so peäle
pahha luggu, kelle warratsest
tullemissest sa ei pea enne
teädma; ja hädda peab so
peäle langema, mis sa ei woi
ärraleppitada; ja
ärrahäwwitaminne tulleb
äkkitselt so peäle, mis sa ei
tea.
12.
Jä nüüd omma lausumiste
ja omma paljo noidustega
seisma, misga sa ennast
ärrawässitanud omma norelt
pölwelt: ehk sa wahhest woid
kasso sada, ehk wahhest hirmo
tehha.
13.
Sa olled ärrawässinud
omma paljo noude läbbi: jägo
nüüd seisma, ja peästko sind
need taewa-tundiad, kes
tähhed waatwad, ja kulutawad
iggal kuul middage, sest, mis
so peäle peab tullema.
14.
Wata, nemmad on kui
körred, tulli pölletab neid ärra;