Prohweti Jesaia Ramat
1539 
keikist lapsist, mis ta on
kaswatand.
19.
Need kaks asja juhtusid
sulle, kellel on ärras meel so
peäle? ärraraiskaminne ja
kahjo, ja nälg ja moök olli seäl
;
kes ma ollin, et ma sind
piddin trööstima?
20.
So lapsed minnestawad
ärra, ja maggawad keige
ulitsatte nurkade jures kui ühhe
sarwelinne metskits wörkus
kinni, täis Jehowa tullist wihha,
ja so Jummala söitlemist.
21.
Sepärrast et kule nüüd
sedda, sa willets! kes joobnud
olled, agga mitte winast.
22.
Nenda ütleb so Issand
Jehowa ja so Jummal, kes
omma rahwa eest seisab: Wata
ma ollen melepöritusse karrika
so käest ärrawotnud; ja minno
tullise wihha karrika pärmi,
sedda ei pea sa mitte ennam
joma.
23.
Ja ma tahhan sedda nende
kätte anda, kes sind
kurwastasid, kes so hingele
ütlesid: Kummarda ¤ mahha, et
meie woime so ülle miñna; ja
sa olled omma selga pannud
kui ühhe Ma ja kui ulitsa neile,
kes so ülle käisid.
52.
Peatük.
Jehowa luñastab om~a
koggodust: röömsad sannumed.
1.
Ärka ülles, ärka ülles, Sion!
wotta omma rammo ennese
peäle, ehhita ennast omma
illusatte riettega, Jerusalem sa
pühha lin! sest sinno sisse ei
pea mitte ennam tullema, kes
on ümberleikamatta ja rojane.
2.
Jerusalem! puista tolmo
ennese peält ärra, touse ülles
ja istu mahha, peästa omma
kaela peält juttad lahti, oh sa
wang, Sioni tüttar!
3.
Sest nenda ütleb Jehowa:
Ilma hinnata ollete teie
ärramüdud, ja ilma rahhata
peate teie sama lunnastud.
4.
Sest nenda ütleb Issand
Jehowa: Mo rahwas läks
essiste Egiptussesse, et
nemmad seäl kui woörad
piddid ellama, ja Assuri-rahwas
teggi temmale liga ilmaasjata.
5.
Ja nüüd mis mul on siia
teggemist, ütleb Jehowa, sest
mo rahwas on ilma hinnata
ärrawidud; temma wallitsejad
ulluwad, ütleb Jehowa, ja ikka
iggapääw laidetakse mo nimmi.